Ühingu eesmärgiks on traavispordi arendamine ja oma liikmetele võimalikult soodsate traavispordialaste tingimuste loomine, traavispordi kui harrastuse tutvustamine, populariseerimine elanikkonna hulgas, hobuseomanike, treenerite ja sõitjate esindamine, nende huvide ja õiguste kaitsmine kõigis instantsides.
Mittetulundusühingu Eesti Traaviliit põhikiri
I üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi nimetatud “Ühing”) nimi on Eesti Traaviliit
1.2.Ühingu asukohaks on Tallinn, Paldiski mnt. 50.
1.3.Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigis kehtivast põhiseadusest, alamatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
1.4.Ühingu eesmärgiks on traavispordi arendamine ja oma liikmetele võimalikult soodsate traavispordialaste tingimuste loomine, traavispordi kui harrastuse tutvustamine, populariseerimine elanikkonna hulgas, hobuseomanike, treenerite ja sõitjate esindamine, nende huvide ja õiguste kaitsmine kõigis instantsides.
1.5.Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:
1.5.1osaleb traavispordi alal arendusküsimuste arutamises ja lahendamises, tõstatab ning arutab traavispordialaseid küsimusi vabariigi tasemel;
1.5.2peab traavlite registrit;
1.5.3peab ja kirjastab traavihobuste tõuraamatuid tõugude lõikes;
1.5.4väljastab traavlite registreerimis- ja tõutunnistusi;
1.5.5atesteerib sõitjaid, treenereid ja kohtunikke;
1.5.6annab loa traavivõistluste korraldamiseks;
1.5.7kinnitab ja täiendab traavispordi võistlusmäärustikku;
1.5.8teostab traavlite kasvatuse, aretuse ja traavispordi alast nõustamist;
II Ühingu liikmed
2 . Ühingul on liikmed ja toetajaliikmed
2.1. Ühingu liikmeteks võivad olla kõik isikud, kes on
2.1.1 nõus kandma Ühingu põhikirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi ja
2.1.2 esitavad kindlaid tõendeid seotusest traavispordi või traavlite kasvatusega Eestis ja
2.1.3 kelle alaline elukoht on Eestis.
2.1.4 Ühingu toetajaliikmeteks võivad olla isikud, kes on nõus kandma Ühingu põhikirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi
2.1.5 Ühingu liikmeks astumise avaldus peab olema vormistatud kirjalikult. Ühingu juhatus vaatab avalduse läbi 15 päeva jooksul arvates selle esitamisest. Uute liikmete vastuvõtmise Ühingusse otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise korral teatab juhatus avalduse esitajale 7 päeva jooksul kirjalikult keeldumise põhjuse.
2.2. Ühingu liikmel ja toetajaliikmetel on õigus:
2.2.1. valida ja olla valitud Ühingu juht- ja kontrollorganitesse;
2.2.2. võtta osa kõikidest Ühingu poolt organiseeritud üritustest;
2.2.3. kasutada Ühingu vara vastavalt kehtivatele sisekorraeeskirjadele;
2.2.4. Ühingust välja astuda.
2.3. Ühingu liikme ja toetajaliikme väljaastumine toimub tema kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele.
2.4. Ühingu liikmed ja toetajaliikmed on kohustatud:
2.4.1. tunnistama ja austama Ühingu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning korraldusi;
2.4.2. tasuma igal aastal üldkoosoleku poolt kehtestatud ajaks ja suuruses liikmemaksu;
2.4.3. aitama oma tegevusega kaasa Ühingu arengule;
2.4.4. hoidma ja kasutama heaperemehelikult ja otstarbekalt Ühingule kuuluvat vara;
2.4.5. mitte levitama Ühingu kohta talle teatavaks saanud informatsiooni, mis on juhatuse või üldkoosoleku poolt tunnistatud konfidentsiaalseks;
2.4.6. Ühingust väljaastumisel või väljaarvamisel tagastama 10 päeva jooksul temale kasutada antud Ühingu vara;
2.4.7. hüvitama Ühingule oma süülise tegevuse tagajärjel põhjustatud kahju vastavalt kehtivale seadusandlusele.
2.5. Ühingu juhatusel või üldkoosolekul on õigus Ühingust välja arvata liikmed ja toetajaliikmed, kes korduvalt rikuvad Ühingu põhikirjas fikseeritud kohustusi, kes on hilinenud Ühingu liikmemaksu tasumisega rohkem, kui 1,5 kuud, kes on oma süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel põhjustanud kahju Ühingule või selle liikmetele või kelle tegevus ei sobi kokku Ühingu eesmärkidega.
2.6. Ühingust välja arvatud liikmele ja toetajaliikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
2.7. Kui liikme või toetajaliikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
III ÜLDKOOSOLEK
3.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest, samuti siis, kui Ühingu huvid seda nõuavad.
3.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Ühingu juhatus Ühingu liikmetele kirjalikult ette vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb näidata üldkoosoleku toimumise täpne aeg, koht ja päevakord.
3.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.
3.3.1. Üldkoosolek, mis ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse kokku uuesti vastavalt põhikirja p 3.2. ettenähtud korras ning see üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate või esindajate arvust.
3.4 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud Ühingu kõik liikmed.
3.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, väljaarvatud p-des 3.6. ja 3.7. nimetatud otsused.
3.6. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
3.7. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
3.8. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
3.9. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu toetajaliikmel ei ole hääleõigust. Liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
3.10. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
IV JUHATUS
4.1. Ühingut juhib juhatus, mis koosneb ühest (juhataja) kuni üheksast liikmest.
4.1.1 Juhatuse liikmed võivad valivad endi hulgast ühingule presidendi, kes omab esindusfunktsioone ja asepresidendi, kes on ka juhatuse esimees ja korraldab juhatuse tegevust.
4.2. Juhatus peab Ühingut juhtima vajaliku hoolsusega, andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
4.3 Juhatuse liikmete (juhataja) õigused ja kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab üldkoosolek.
4.4. Ühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
4.5. Juhatus teeb otsuseid koosolekul. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on otsuste vastuvõtmisel üks hääl.
V Ühingu vara
5.1. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
5.2. Ühingu liikmel ei ole õigust Ühingu varale, Ühingul ei ole õigust Ühingu liikme varale.
5.3. Ühingu ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust Ühingu varaliste kohustuste eest.
5.4. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
5.6. Ühingu lõpetamise korral jaotatakse Ühingu vara üldkoosoleku otsusega õigustatud isikute vahel.
VI ARUANDED
6.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need üldkoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
6.2. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast.
VII LÕPPSÄTTED
7.1. Ühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
Mittetulundusühingu Eesti Traaviliit põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud üldkoosolekul 16. veebruaril 2002.
EESTI TRAAVILIIDU VÕISTLUSMÄÄRUSED
JÕUDLUSKONTROLLI LÄBIVIIMISE KORD
1. Võistlusmääruste täitmine
Traavivõistlusi võib pidada ehk jõudlusandmeid võib koguda organisatsioon (jõudlusandmete koguja), kelle võistluse korraldus vastab antud võistlusmääruste
tingimustele ja on tunnustatud Eesti Traaviliidu (edaspidi: ETL) poolt.
Tunnustuse saamine toimub vastavalt
EESTI SOOJAVERELISTE TRAAVIHOBUSTE Jõudlusandmete koguja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord.
Määrusi peavad täitma lisaks ka järgmised isikud:
hobuse omanik ja kasvataja, treener, treeneri õpilane, sõitja ja tallimees, kõik kes töötavad või võistlevad ETL-ga kooskõlastatud võistlustel.
Kõik mainitud isikud on kohustatud tundma käesolevaid võistlusmäärusi. Antud määruste võistlusi puudutav osa kehtib võistlusterritooriumil võistluste ajal.
Võistlusterritooriumiks on võistlusraja, tribüüni- ja tallide alad.
Võistlusaeg algab tund aega enne esimese jooksu paraadi ja lõpeb pool tundi peale viimase jooksu finišhit.
Käesolevate võistlusmääruste järgi tehtud otsused kohtusse edasikaebamisele ei kuulu.
2. Registreerimata traavivõistlustel osalemine
ETL võib anda võistluskeelu Eestis toimunud, kuid ETL´iga mittekooskõlastatud traavivõistlustel osalenud hobustele. See keeld võib kehtida ka hobuse omaniku, treeneri ja sõitjate kohta ning puudutada ka antud hobuse omaniku teisi hobuseid.
3. Võistluste personal
Alljärgnevad ametiisikud moodustavad võistluste läbiviimiseks vajaliku personali:
Kui keegi ülalmainitud ametiisik (p. 1-10) või tema lähedane sugulane on hobuse omanik või sõidab sellega, siis selle jooksu ajal ei tohi ta osaleda
võistlusi läbiviiva personali töös.
Võistluste ametiisik ei tohi võistlustel sõitjana osaleda, välja arvatud ETL eriloal.
Võistluste personal ja totalisaatori töötajad ei tohi võistluspäeval, millal nad täidavad ametikohustusi, mängida totalisaatoril ning osaleda ka muudel traavivõistlustega seotud ennustustes.
Lähedasteks sugulasteks loetakse vanavanemad, vanemad, abikaasad ja elukaaslased, lapsed, lapselapsed ja õed-vennad.
4. Peakohtunik ja võistluskohtunikud
ETL kinnitab peakohtunikuks isiku, kellel on traavivõistluste läbiviimise teadmised ja kogemused, kes on aktiivselt tegutsenud kohtunikuna ning tunneb
põhjalikult võistlusmäärusi.
Peakohtuniku kohustused:
Peakohtunik kuulub kohtunikekogu koosseisu ja on selle esimees.
Kohtunikekogusse kuulub lisaks peakohtunikule vähemalt kolm ja maksimaalselt
kuus inimest, kellest üks on aseesimees. Kohtunikekogu peab olema otsustusvõimeline kogu võistlusaja.
ETL´i juhatuse esimees, juhatuse liige, direktor või teised alaliselt ETL´is töötavad isikud ei tohi töötada peakohtunikuna ega kuuluda kohtunikekogu koosseisu, kui ETL´i juhatus mõjuval põhjusel ei anna eriluba.
Kohtunikekogu ülesandeks on:
Kohtunikekogu arutab kõiki võistluste ajal võistlusterritooriumil juhtuvaid määruste rikkumisi, välja arvatud need juhud, millede lahendamine kuulub
veterinaararsti kompetentsi. Kohtunikekogu otsuse määrab lihthäälteenamus. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab esimehe hääl.
5. Finišhikohtunikud / finišhikohtunikekogu
Finishikohtunik(ud) koostab paremusjärjestuse kohta esildise ja kinnitab ning teatab võistluste sekretärile saavutatud ajad. Finishi kohtunikekogu esimeheks on finishikohtunik ja talle on abiks aegade võtjad ning paremusjärjestuse kontrollija. Ajavõtjateks võivad olla nii (võistluste) kohtunikekogu liikmed kui ka finishikaamera. Finishikohtunik peab kindlustama võimaluse teatada finishijärjekord ka finishikaamera abita.
Finishikohtunik saadab teate totalisaatoris kohtadele tulnud hobuste paremusjärjestuse kohta kohtunikekogule kinnitamiseks. Kohtunikekogu esimehe
poolt kinnitatud paremusjärjestus saadetakse totalisaatori juhatajale, sekretärile ja diktorile. Kinnitatud paremusjärjestus protesteerimisele ei kuulu.
6. Starter koos abilistega
Starter koos abilistega juhib ja kontrollib võistlejaid soojendamisel, paraadil, starti kogunemisel ning jooksus. Kui start ei vasta määrustele, seda korratakse kohtunikekogu, starteri või tema abiliste signaali peale. Starter abilistega jälgib jooksu kulgu. Kui jooksu ajal toimub õnnetus või määruste rikkumine, teatab starter sellest kohtunikekogule.
7. Veterinaararst, stardi korraldaja, talliterritooriumi valvur ja valvesepp
Veterinaararst on võistlustel kõrgeim loomakaitseseaduste järgimise kontrollija. Koos kohtunikekoguga või üksi on ta ülesanded järgmised:
Stardi korraldaja ülesanded:
Talliterritooriumi valvur:
8. Diktor
Diktor allub kohtunikekogule ja töötab kohtunikekogu juhtnööride järgi.
9. Distantsikohtunikud
Distantsikohtunikud asuvad võistlusrajal kohtunikekogu poolt määratud kohtadel. Nad jälgivad, et võistlejad täidaksid võistlusmäärusi ja teatavad
määruste rikkumisest kohe kohtunikekogule. Soovitav on distantsikohtunikel salvestada tegevus videokaameraga.
10. Võistluste korraldaja
Võistluste korraldaja koos abilistega võtab vastu kinnitused võistlejate osavõtu kohta ja teatab võimalikest kava muudatustest kohtunikekogule, kes
edastab need diktorile ja totalisaatori juhatajale. Lisaks sellele talletab võistluste korraldaja hobuste tulemused. Korraldaja koostab võistluste programmi, jaotab hobused määrustepäraselt gruppidesse, vajaduse korral määrab handicap stardid ja loosib hobuste stardirajad. Korraldaja kontrollib, et hobusel ja sõitjal on võistlusõigus selles stardis, kuhu ta on kavas märgitud.Kui hobusel ei ole õigust stardis osaleda, peab korraldaja kohe võtma ühendust kohtunikekoguga olukorra selgitamiseks.
11. Hobuse identifitseerimine
Hobune identifitseeritakse hiljemalt 1 enne võistluste algust juhul kui tekib kahtlus hobuse vastavuses või kui hobune tuleb esmakordselt ETL poolt tunnustatud võistlustele. Identifitseerimise ajal ei tohi hobusel olla märgiste nägemist segavaid katteid või varustust. Identifitseerimata hobusest peab võistlustele ülesandja teatama ülesandmise ja registreerimise ajal. Korduv identifitseerimine teostatakse juhul, kui hobune pika vaheaja järel alustab uuesti võistlemist. Kahtluse korral võidakse keelata hobuse osalemine võistlustel. Iga võistlusregistrisse kantud või kandmiseks ülesantud hobuse omanik peab nõustuma, et tema hobust korduv identifitseeritakse. Kui omanik keeldub sellest, siis hobust ei registreerita või juba registreeritud hobune kustutatakse registrist või tõuraamatust. Identifitseeritud hobune kantakse võistlusregistrisse. Kui hiljem selgub, et hobuse identifitseerimisandmed ei lange kokku antud hobusega, võib ETL ära võtta hobuselt tema võidusumma. Otsuse võidusumma muutmise kohta teeb ETL juhatus eraldi.
12. Andmed välismaise hobuse kohta
Välismaise hobuse kohta, kes osaleb võistlustel Eestis, peab esitama ETL´ile hobuse tõutunnistuse (passi), sertifikaadi või hobuse kodumaa keskorganisatsiooni tunnistuse, milles on ära toodud hobuse värvus ja märgised ning vajalikud andmed võistluskava jaoks. Esimest korda Eestis võistlustel osalev välismaine hobune identifitseeritakse. Identifitseerija käsutuses peab olema tõend hobuse kodumaa keskorganisatsioonilt, milles on märgitud hobuse värvus ja märgised.
Võistlustel osalev välismaine hobune peab olema üles antud vähemalt üks tööpäev enne tavalist ülesandmispäeva.
13. Hobuse vanus
Võistlusregistrisse märgitud hobuse vanust arvestatakse tema sünniaasta 01. jaanuarist.
14. Hobuste võistlusgrupid ning võistlusõigus
Jõudluskontrolli võib läbi viia jagades hobused gruppidesse kasutades ühte või mitut alltoodud kriteeriumi:
14.1.Vanuse järgi:
2-aastaste hobuste võistlusõigus algab 1. juunil ja nad võistlevad oma
gruppides. Kvalifikatsiooni jooks on lubatud alates 1.maist. Lubatud on ainult üks
start seitsme päeva jooksul ja ajavahemikul 01.06. – 31.12. kokku 14 starti.
Omaniku, treeneri ja ETL`i nõusolekul võib 2-aastane hobune osaleda ka 3-aastaste gruppides.
3-aastastele hobustele on lubatud 1 start päevas ning maksimaalselt 2 starti seitsme päeva jooksul, kuid mitte järgnevatel päevadel. Vanemate hobustega võivad koos startida vaid treeneri nõusolekul. 4-aastased ja vanemad hobused võivad päevas osaleda kahes stardis ning 7 päeva jooksul kolmes stardis.
Mära võib võistelda 150 ööpäeva pärast varssumist või 90 ööpäeva peale varsa surma.
ETL võib piirata oma võistlustel rahvusvahelist osavõttu.
Võistlemisõigust ei ole:
14.2 võidetud auhinarahade järgi:
– aluseks võetakse kogu teenitud summa
– aluseks võetakse 5 viimase stardi auhinnarahade summad
14.3 Soo järgi gruppide moodustamine:
– grupp märadele
– grupp täkkudele ja ruunadele
– grupp täkkudele.
14.4 Tõuraamatu järgi
– Eesti Soojavereliste Traavlite tõuraamatusse kantud hobustele
– Eesti Soojavereliste Traavlite tõuraamatusse A osasse kantud hobustele
– Eestis treeningus olevatele ja Eesti Soojavereliste Traavlite tõuraamatusse kantud hobustele
– tõuramaatu piiranguta.
14.5 Hobuste rekordite järgi
-üldine rekord
-viimase aasta rekord
-viimase kahe aasta rekord
14.6 Hobuste esikohtade arvu järgi
15. Kvalifikatsioonistardid
Võistlusõiguse saamiseks peab hobune läbima kvalifikatsioonistardi vähemalt 2100 meetrisel distantsil voltstardist. Distants tuleb läbida vastavalt ETL`i poolt kinnitatud alljärgnevatele aegadele:
2 aastased hobused – 3.13,2 / 1.32,0
3 aastased hobused – 3.04,8 / 1.28,0
4 aastased ja vanemad hobused – 2.58,5 / 1.25,0
Kvalifikatsioonistardi tulemus kantakse hobuse Võistlusprotokolli
Halbade raja- ja ilmastikutingimuste korral võib võistluste korraldaja ETL’i loal muuta kvalifikatsiooni aegu, mis tuleneb eelnevalt teatavaks teha.
Kvalifikatsioonistardi peavad läbima hobused:
Vajadusel võib kohtunikekogu määrata hobusele võistlusõiguse tagastamiseks kvalifikatsioonistardi.
Kvalifikatsioonistarti ei loeta hobuse startide arvu ja sõitja statistika hulka. Omaniku või treeneri soovil võib hobune teha proovistardi (rutiinstardi), mida ei arvestata ametlikus statistikas. Proovistardi ebaõnnestumise korral ei kaota hobune võistlusõigust.
16. Võistluste klassifikatsioon, stardiviisid ja võistlusalad
Kõikidel võistlustel peab distantsi pikkuseks olema vähemalt 1600 meetrit, erandkorras võib korralda võistlusi lühemal distantsil, mille tulemust aga
ei fikseerita ega arvestata jõudluskontrollina, küll aga arvestatakse auhinnaraha
Totalisaatoriga võistlused
16.1.1. Totalisaatoriga võistlustel nõutakse:
16.1.2. Totalisaatoriga võistlustel peab olema:
16.1.3. Totalisaatoriga võistlustel fikseeritakse:
Koos totalisaatoriga võistlustega on lubatud korraldada ka kvalifikatsioonistarte.
Stardiviisid
Händikäpstart
Hobused jaotatakse eri distantsidele 20 meetriste vahedega.
Hobuste distantsid määratakse:
Kava koostaja otsus protesteerimisele ei kuulu. Kasutatakse voltstarti.
Rühmastart
Kõik hobused stardivad samalt lähtepositsioonilt. Stardis võib osaleda kõige rohkem 12 hobust.
Kitsastel radadel kehtivad järgmised piirangud:
Kui esimesest reast stardib:
8 hobust, siis kokku 12
7 hobust, siis kokku 10
6 hobust, siis kokku 9
5 hobust, siis kokku 7
4 hobust, siis kokku 6.
Autostarti käsitletakse eraldi p.39.
Võistlusvormid.
Rakendiga traav. Rakend peab vastama punktis 35 toodule.
Ratsatraav / monte
Ratsanikul peab olema ETL`i võistlusluba. Ratsaniku kaal koos varustusega peab olema vähemalt 60 kg. Piitsa pikkus võib olla maksimaalselt 85 cm ning
kannuste kasutamine on keelatud. Hobusel kasutatavad suulised peavad olema sellised, et hobune oleks sadulast käsitsi juhitav.
Amatöörsõitjate võistlused
VIP inimeste võistlused. Osaleda võivad tuntud inimesed, kellele antakse ühekordne sõiduluba ETL poolt.
Õpilasvõistlused – Osa võtavad sõitjaõpilased ja tallimehed. Osavõtuõiguse otsustab ETL.
Punktivõistlused – Sõitjad osalevad kahes või enamas stardis, kas samal päeval või järgnevatel võistlustel.
Eeljooksudega võistlused. Hobused jagatakse kahte või enamasse võimalikult võrdse võistlejate arvuga eeljooksu.
17. Võistluskava
Võistluste korraldaja koostab iga võistluse jaoks võistluskava. Võistluskava peab sisaldama järgnevat informatsiooni:
18. Võistlusrada
Võistlused peetakse ringrajal, mille pikkus on tavaliselt 1000 meetrit ja laius vähemalt 16 meetrit. Raja pikkust mõõdetakse ühe meetri kauguselt raja
siseservast. Rada peab olema mõõdetud pädeva organisatsiooni poolt, kahtlusel korral nõutakse kordusmõõtmist. Raja siseserv peab olema selgelt püsivate märgistega märgistatud nii, et see oleks võistlejatele, kohtunikele ja mõõtjatele selgelt nähtav ning samaaegselt võistlejatele ohutu. Raja peab pealtvaatajatest eraldama piirdeaiaga. Kurvidesse ehitatakse vajadusel vähemalt 2 meetri kõrgused platvormid kurvikohtunikele. Kui publikut lastakse raja sisemisele poolele, peavad raja ületuskohad olema valvatavad.
19.Võistlusdistantsid
ETL`i poolt kinnitatud võistlusdistantsid on järgmised:
20. Auhinnarahad
Igas stardis peab vähemalt kolmele esimesele kohale olema rahaline auhind, mille suurus ja jaotus hobuste arvu järgi on märgitud kavas. Osalevate hobuste arvust sõltuvalt jagatakse rahalisi auhindu tavaliselt järgnevalt:
21. Auhinnarahade summa
Hobuse auhinnarahade summa tuleneb registreeritud võistlustel võidetud auhinnarahadest ning rahalistest hooaja- ja eriauhindadest, millest pole
vähendatud osavõtumakse ega muid kulusid. Välismaal võidetud rahalised auhinnad ja seal jookstud rekordid kinnitatakse selle maa keskliidu kirjaliku teate alusel. Auhinnarahade arvutamisel võetakse aluseks U.E.T. iga-aastased kursid.Auhinnasummad märgitakse ETL`is hobuse võistlusandmetesse iga stardi kaupa ümardatult euroni
22. Hobuse rekordid
Hobuse rekord on tema parim kilomeetri aeg täpsusega 0,1 sekundit, mille ta on jooksnud Eestis või ametlikel võistlustel välismaal vähemalt 1600 meetri
distantsil.
Autostardiga jookstud rekordi juurde märgitakse “a”.
Voltstardiga jookstud rekordi juurde “v”.
Ratsatraavis/montes jookstud rekordi juurde “m”.
Kvalifikatsioonistardis jookstud aega hobuse ametlikuks rekordiks ei loeta.
23. Eesti rekord
Eesti rekordiks on Eestis registreeritud (EST märgisega) hobuse poolt võistlustel antud distantsil jookstud parim aeg.
Rekordid kinnitab ETL.
Eesti rekordid registreeritakse:
Eesti rekordiks loetakse totalisaatoriga võistlustel jookstud tulemused.
24. Sõiduluba
Igal traavivõistlustel osaleval sõitjal peab olema kehtiv sõiduluba. ETL`i sõiduloa taotleja peab olema vähemalt 14 aastane ja esitama samasuguse
tervisetõendi nagu autojuhti loa taotlemisel. Loa taotleja võtab osa kohustuslikust sõiduloa kursusest või tooma professionaalse treeneri käest soovituskirja. Lisaks peab ta vastama kirjalikult võistlusmääruste kohta esitatud küsimustele. Peale kirjaliku testi sooritamist demonstreerib ta hobuse käsitlemis-, rakendamis- ja juhtimisoskust. Kursuste edukal lõpetamisel antakse taotlejale vastav tunnistus. ETL on õigus nõuda kohtunike ettepanekul uut tervisetõendit või täiendavat
tervisekontrolli. Kui sõitja kasutab abivahendeid nägemise või kuulmise osas tavaelus, siis on tal kohustus kasutada neid samu vahendeid ka võistlustel osalemisel.
Sõiduluba kehtib 65-nda eluaastani. Peale seda võidakse sõiduluba pikendada veel 5 aastaks, kui sõitja esitab arstitõendi oma tervisliku seisundi kohta. Alates 70-ndast eluaastast on võimalik arsti loa esitamisel, sõiduluba pikendada veel ühe aasta kaupa. Sõiduluba kaotab kehtivuse, kui selle omanik ei ole 10 aasta jooksul
traavivõistlustel sõitjana osalenud. ETL`i juhatus võib välja antud sõiduloa annulleerida. Juhatuse poolt annulleeritud või kehtivuse kaotanud sõiduloa võib saada tagasi sõiduloa eksami uuesti sooritamisel.
Tingimused lubade saamiseks:
C- kategooria – vajalik sooritada eksamid, kaotab kehtivuse kui ei osale võistlustel 5 aasta jooksul, samuti on vajalik professionaalse treeneri soovituskiri.
B – kategooria vähemalt – 200 start eluaegselt, võistleb igal aastal 10 korda. Saab eluaegse õiguse kui on 100 või enam võitu.
A – kategooria vähemalt 700 starti, võistleb igal aastal vähemalt 30 korda. Saab eluaegse õiguse kui on 500 või enam võitu.
Amatöörsõitja on sõitja, kes ei teeni elatist traavlite sõitja või treenerina. Võib saada mistahes kategooria.
Professionaalne sõitja võib loobuda professionaali staatusest kui ta vastab
amatöötsõitja staatusele.
Amatöörsõijtate võistlused on ainult amatööride, kes ei ole omanud 3 aastat professionaalse sõitja sõiduluba.
Treenerid:
D- kategooria – amatöörtreener – võib treenida ainult enda hobuseid, vajalik sooritada vastav eksam.
C- kategooria treener – noorem treener – vajalik sooritada eksam, peab olema olnud tööl professionaalse treeneri juures vähemalt 3 aastat või omama A–kategooria sõiduluba ning vajalik soovituskiri või tunnistus vastava koolituse läbimisest.
B- Kategooria – proff treener – kogemustega treener, olnud aktiivne treener viimased 5 aastat, omab piisavalt hobuseid treeningus ning võistlustel
A- kategooria proff treener – on olnud aktiivne professionaalne treener 5 viimast aastat, on olnud eelnevalt treeneriks vähemalt 6 kuud hobus(t)ele, kellel on suurtel auhindadel Eestis Derby, Kriteerium, Baby Race 1 võit või 3 korda esikolmikus või treeneriks hobus(t)ele, kes on saavutanud samu tulemusi välisriigis korraldatud võistlustele auhinnafondiga miinimum 10 000 Eurot.
25. Varjunimi ja juriidiline nimi
Kui juriidilisest isikust hobuseomanik soovib esineda varjunime all, peab ta ETL`ilt kirjalikult taotlema varjunime registreerimist. Varjunime taotluses näidatakse ära omaniku/omanike nimed ja aadressid ning varjunime kontaktandmed:
aadress ja vastutav esindaja. Juriidilise isiku taotlusel tuleb lisada asutuse registreerimisnumber, juriidiline aadress ja tema nimel tegutsema volitatud isikute nimed.
Varjunimi registreeritakse korraga viieks aastaks. Registreerimine ja muudatuste sisseviimine on tasulised. Varjunime kasutamine ning juriidilise isiku nimel võistlustel osalemine on enne ETL`is registreerimist keelatud.
26. Hobuse registreerimine võistlustele ja sõitja valik
26.1 Hobuse registreerimine võistlusteks. Hobuse võistlusteks registreerimise eest on vastutav tema treener või treeneri äraolekul hobuse omanik.
Registreerija esitab hobuse kohta nõutavad andmed ning sõiduloaga sõitja nime ja vastutab, et:
Hobuse treener kinnitab võistlusteks registreeritud võistleja osavõtu ning vastutab tema osalemise eest.
Võistlustele registreerimine toimub ainult kirjalikult info@hipodroom teel.
Registreerimis- või sellele järgneval päeval parandatud rekordi ja stardisumma muutumist arvesse ei võeta.
26.2 Sõitja valik.
Sõitja ei tohi võistelda teise isiku hobusega enda hobuse või oma lähedase sugulase hobuse vastu juhul kui hobune on treeningus teise treeneri juures.
Kui stardis on mitu sellist hobust, kes osaliselt kuuluvad sõitjale, peab sõitja võistlema selle hobusega, kellest talle kuulub suurem osa. Osaliselt sõitjale kuuluva hobuse all mõistetakse ka äriühingu hobust, milles sõitja omab üle 10%. Treener ei tohi võistelda kellegi teise treenitud hobusega enda treenitud hobuse vastu.
Renditud/liistud hobune on võrreldav enda omandis oleva hobusega. Sõitjavaliku kitsendused ei kehti punktivõistlustel
26.3 Aastal 2020 ja hiljem sündinud hobused
peavad olema vaktsineeritud gripi vastu järgnevalt:
Baasvaktsineerimine gripi vastu
koosneb kolmest osast:
I baasvaktsineerimine
II baavaktsineerimine 21-60 päeva
jooksul pärast I baasvaktsineerimist
III baasvaktsineerimine tuleb teha
120-180 päeva jooksul pärast II baasvaktsineerimist
Pärast kolme baasvaktsineerimist järgneb iga-aastane kordusvaktsineerimine. Kui iga-aastast korduv vaktsineerimist ei tehta, lõpeb hobuse võistlusõigus 12 kuud pärast eelmist vaktsineerimist.
Kui vaktsineerimiste vahe on alates 01.01.2021 üle 12 kuu, alustatakse hobuse vaktsineerimist uuest baasvaktsineerimise süsteemist. Hobuse võistlusõigus taastub peale II baasvaktsineerimise tegemist.
26.4 Kui hobuse passis on puudulikud andmed vaktsineerimise kohta, või seda ei ole võimalik muul moel tõendada, siis määratakse karistus vastavalt
karistusmäärustikule.
26.5 Kui hobuse vaktsineerimisest on võistluse päevaks möödunud vähem 5 ööpäeva ei saa ta võistlustel osaleda ning hobuse treenerile määratakse karistus vastavalt karistusmäärustikule.
27.Hobuste võistlemine välismaal
Pärast võistlusi välismaal peab ETL’i teavitama võistlustulemustest
28.Registreerimise muutmine või tühistamine
Pärast registreerimisaja lõppu ei tohi teha muudatusi registreeritud andmetes, välja arvatud formaalsete vigade parandamine.
Registreerimist ei saa tühistada, välja arvatud juhul, kui:
29.Võistlustest eemale jäämine mõjuval põhjusel
Kui hobune on võistlustele registreeritud, peab ta sellel osalema, kui hiljem osavõtu kontrollil ei esitata eemalejäämise kohta mõjuvat põhjust.
Eemale jäämise mõjuvaks põhjuseks on:
Eemale jäämisest võib teatada ainult hobuse vastutav treener. Teate eemale jäämisest peab edastama võistluste korraldajale kohe, kui eemale jäämine on
kindel. Juhul kui hobune on registreeritud võistlustele, kuid ei stardi, peab esitama tõendi või seletuskirja võistluste korraldajale. Mahavõetud hobusele rakendub 5 (päevane) võistluskeeld. Keeld hakkab kehtima võistluspäevast. Erandina on võimalik 5 (päevast) võistluskeeldu lühendada 2 (kahe) päeva võrra veterinaararsti tõendi alusel, kui tegu on suurvõistlustega või suurvõistluste eeljooksuga.
30.Võistluste ärajätmine mõjuval põhjusel
Võistluste korraldajal on õigus võistlused ära jätta ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, millest peab ka koheselt informeerima võistlejaid.
Võistlused peab ära jätma, kui külma on alla –20° C. Võistluste korraldaja ja veterinaararst otsustavad võistluste ärajätmise hiljemalt 1 tund enne võistluste algust.
Võistlejail on õigus veterinaararsti nõusolekul võistlustest eemale jääda, kui õhutemperatuur võistlusterritooriumil langeb alla –15 kuni –20° C või kui
olukord rajal ohustab hobuse tervist. Eemalejäämisest raja- või ilmastikuolude tõttu peab teatama võistluste korraldajale.
31. Kinnitus osavõtu kohta
Hobuse võistlusandmeid peab kontrollima ning stardis osalemise kinnitama vähemalt tund aega enne hobuse esimest starti. Võistlustele registreeritud hobuse eemalejäämisest või sõitja vahetusest peab teatama võistluste korraldajale nii kiiresti kui võimalik. Kõik need hobused, kellede kohta ei ole teatatud muudatustest, võistlevad nii nagu kavas on üles antud. Hiljem kui tund aega enne hobuse esimest starti tohib kavas olevaid andmeid muuta ainult mõjuval põhjusel ning kohtunikekogu loal. Kui kohtunikekogult luba ei ole, peab võistleja osalema kinnitatud kava alusel. Hobune peab võistlema selles stardis, millisesse ta on kavas märgitud. Kui enne starti ilmneb, et hobune on valesti registreeritud või tal ei ole õigust selles stardis osaleda, tuleb sellest teatada võistluste sekretärile, kes viib
sisse paranduse ja informeerib sellest publikut. Eriti mõjuval põhjusel võib kavas märgitud sõitjat vahetada peakohtuniku või kohtunikekogu loal. Kui korraldaja on hobuse võistlusteks registreerimise protsessis teinud vea, mis takistab hobusel reeglite kohaselt osalemast, hüvitatakse asjaomase hobuse omanikule või valdajale üldreeglina selle jooksu neljanda koha auhinnasuurune hüvitis. Antud hüvitist hobuse võidusummale ei lisata.
32. Võistlusriietus
Kohustuslikud on puhas võistlusriietus, kiiver, turvavest ja valged püksid. Võistlusriietus võib olla kas sõitja või omaniku tunnustega. Eri sõitjate või omanike värvid peavad üksteisest märgatavalt erinema. Võistlusriietuse reklaamid ei tohi olla vastuolus seaduste ja heade kommetega. Sõiduloa omanik peab hoolitsema, et tema kehtivad võistlusriietuse- ja kiivri värvid oleks registreeritud ETL´s. Võistlejatel on keelatud võistlusriietuses viibida pealtvaatajatele määratud territooriumil.
33. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest
Alkoholijoobes võistlusajal võistlusterritooriumil viibivat võistlejat karistatakse automaatselt võistluskeeluga 3-6 kuud, võistluskeelu pikkus oleneb
alkoholisisaldusest veres promillides. Uimastite mõju all võistlusajal võistlusterritooriumil viibivat võistlejat karistatakse võistluskeeluga, mille kestvuse määrab ETL`i juhtkond.
0,2-0,49 promilli – sõidukeeld võistluspäeval ja rahatrahv
0,5-1,0 promilli – võistluskeed 3 kuud
Üle 1,0 promilli või alkomeetri testist keeldumine – võistluskeeld 6 kuud
Kohtunikekogul on õigus sõitja võistlustelt kõrvaldada, kui tekib kahtlus, et sõitja on kasutanud alkoholi või uimasteid. Võistlusterritooriumil joobes ning pahandusi tekitav isik eemaldatakse territooriumilt. Kui sellisel isikul on sõiduluba, määratakse talle võistluskeeld vähemalt üheks kuuks. Kohtunikekogu võib võistluspäeval võistlejate hulgas teha alkoholi tarvitamise pistelist kontrolli.
34. Doping, ravimid ja karistused
Dopingu kasutamine on keelatud. Normaalsed suu kaudu antavad toiduained on lubatud. Dopingu kasutamine tähendab võistlushetkel hobuse võimete mõjutamist või mõjutada üritamist ükskõik millise ergutava, rahustava, tugevdava, nõrgendava, valu tekitava või põletiku tunnuseid leevendava keemilise aine, ravimi või
meetodi abil. Samuti loetakse dopinguks hobuse kehaosade välist füüsikalist mõjutamist (n:külma või kuumaga) enne võistlusi. Kõikide ravimite ja keemiliste ainete manustamine süstimise ja tilgutite abil, pulbritena ja tablettidena sissevõtmise teel või mõnel muul moel on keelatud neli ööpäeva (96 tundi) enne võistlust või ka tulenevalt ravimi toime kestvusest veterinaari poolt määratud pikema aja jooksul. Võistluste ajal/eel/järel ei tohi hobuselt võetud vere-, uriini- või
muudest proovidest leiduda organismile võõraid ravimijääke (0 –variant). Ravimijääke ei tohi olla sõltumata sellest, kas need mõjutasid või ei mõjutanud
hobuse sooritusvõimet. Tulenevalt sellest, peavad vaktsineerimine ja muud vastavad toimingud olema tehtud aegsasti. Mõnedele looduses leiduvatele ja
hobuse organismis olevatele ainetele on kehtestatud piirmäär, mida ei tohi ületada.
Täiseti keelatud ravimid ja meetodid:
– anaboolsed steroidid
– kasvuhormoonid
– muud ravimid, mis on seadustega keelatud kasutada
– vereülekanne ja muu kunstlik püüd mõjutada hobuse sooritust
– raviaineid sisaldav implantaat
– närvide läbilõikamine või muu püsivalt valuaistinguid mõjutav keemiline,
füüsikaline või kirurgiline meetod
– radioaktiivne implantaat; väliskülaline või imporditud hobune saab
võistleda kui tema implantaadi kiirgustase ei ületa taustkiirguse taset.
Hobuse ravimiseks või haiguse ennetamiseks võib kasutada hobusele mõeldud ravimeid / vaktsiine.
Kui hobust ravitakse, siis selleks kasutatud retseptiravimid peavad olema vetarsti poolt määratud/antud. Hobuse vastutav treener peab jälgima vastavaid
reegleid/seadusi ja kinni pidama ravimite toimest tulenevast või vetarsti poolt määratud võistluste keeluajast. Kõik hobuse ravimisega seotud toimingud peavad olema kirjalikult talletatud ravimite raamatupidamises ja vajadusel kontrollitavad. Ravimid ja nende manustamiseks mõeldud vahendid peavad olema suletud
hoiukohas. Hobuse vastutav treener on vastutav ravimite ja nende manustamiseks mõeldud vahendite kohase säilitamise eest. ETLi poolt määratud vastutaval isikul on õigus kontrollida ravimite säilitamise kohti ja ravikaarti.
34.1 Hobuse vastutav treener (edaspidi treener) või tema poolt volitatud isik, kes on vähemalt 18-aastane, on kohustatud hobuse esitama võistluse veterinaararstile kontrollimiseks niipea, kui kohtunike kogu, veterinaararst või mõlemad on proovivõtu otsuse teinud. Proove võib võtta enne võistlust kui ka pärast võistlust. Hobuse treener või tema poolt volitatud isik peab abistama veterinaararsti proovide võtmisel ja kohal olema kogu proovivõtuprotsessi vältel. Proovi võtmisest keeldumist loetakse keelatud aine või meetodi kasutamiseks. Minimaalne karistus treenerile on 6 kuud võistluskeeldu.
Keelatud ainete kasutamist võib jälgida ja proove võib võtta ka võistlusvälisel ajal. Võistlejale võib määrata kontrollija/järelvaataja kuni 24 tundi enne võistluskuupäeva. kontrollija/järelvaataja võidakse määrata hobuse tavapärasesse treeningtalli või võidakse nõuda, et treener toimetaks hobuse korraldaja poolt kontrollimiseks määratud kohta.
34.2 Karistused.
Karistuste tabel – aine+võistluskeeld
(Karistused käesoleva paragrahvi sätete rikkumise eest määrab karistuse ETL juhatus)
Maksimaalne karistus treenerile ravireeglite rikkumise eest on eluaegne võistluskeeld. Võitluskeeld tähendab ka seda, et ta ei saa töötada/tegutseda hobuste treenerina. Hobune, kelle dopinguproov on positiivne, on võistluskeelus seni, kuni ETL juhatus on asja arutanud.
Dopingproovist keeldumine
Võidetud auhind tuleb korraldajale tagastada 14 päeva jooksul pärast karistuse määramist. Kui auhinda ei tagastata, jätkub võistluskeeld kuni auhinna tagastamiseni. Tagastatud auhinnaraha ei võeta hobuse võidetud kogusummas arvesse. Kui hobuse dopinguproovis tuvastatakse anaboolseid steroide või kasvuhormoone, on ta võistlus- ja aretuskeelus vähemalt kaheks aastaks. Vaatlusalune hobune peab enne järgmist võistlust andma negatiivse testi tulemuse.
35. Hobuse varustus
Vastavalt loomakaitse seadustele on loomadele tarbetu valu tekitamine keelatud. Hobuste rakmed ja valjad peavad vastama nõuetele. Varustuse
korrasoleku eest vastutavad treener ja sõitja. Varustuse korrasolekut kontrollivad veterinaararst ja stardi korraldaja ning valvesepp.
Käru ratastel peab kasutama rattakaitseid.
Sõitja vastutab võistlusnumbri õigsuse eest.
Keelatud varustus:
Kontrollitav varustus, mille veterinaararst võib ära keelata:
Ohjad peavad olema kinnitatud suuliste rõngastesse;
Treeningkäru on lubatud soojendusel.
3-aastased ja vanemad võivad startida ilma raudateta. Juhul, kui hobusel tekib raudateta sõitmise korral vigastus, siis järgneb treenerile rahatrahv ja hobusele võistluskeeld.
36. Osalejate paraad
Enne igat starti toimub võistlusnumbrite järjekorras osalejate paraad, kus kerges traavis möödutakse kohtunikekogust. Paraadil sõitjad tervitavad
kohtunikekogu peapöördega. Üks minut enne paraadi peavad võistlejad kogunema korraldaja poolt määratud kohta – tallikurvis (300-400m enne finišijoont) Pärast paraadi ei tohi ilma starteri või stardi korraldaja loata hobused mõjuva põhjuseta rajalt lahkuda. Obersek võib paraadi ajal olla nii kinni kui lahti.
37. Stardiks valmistumine
Võistlusterritooriumil ei tohi hobust loovutada purjus isikule. Võistluste ajal võib võistlusrajal hobust soojendada ainult isik, kellel on kehtiv sõiduluba, võistlusriietus, kiiver ja turvavest. Kiiret soojendussõitu tuleb teha võistlussuunas raja keskmest seespool, muud aeglased soojendussõidud vastupidises suunas raja välisservas. Võimalike rikkumiste eest stardiks valmistumisel vastutab hobuse treener. Peale starti kutsumist peavad sõitjad kohe kogunema stardipaiga lähedusse
ning täitma starteri või tema abiliste korraldusi. Seejärel võtavad sõitjad stardipaigal vastavalt stardinumbrile oma kohad sisse. Sõitja vastutab ise, et ta stardib õigelt stardikohalt. Sõitjat võib karistada, kui tema hilinemise tõttu start viibib. Kui enne starti on näha, et hobuse allumatuse tõttu start hilineb, võib
starter teha kohtunikekogule ettepaneku hobuse stardist mahavõtmiseks. Hobuse mitteallumise korral võib ka sõitja ise teha sellise ettepaneku.
Hobuse stardist mahavõtmise korral peab kohtunikekogu sellest kohe teatama publikule ja totalisaatori juhatajale. Stardist mahavõetud hobusele tehtud
panused makstakse mängijatele tagasi. Starteri loal võib voltstardis hobuse talutamiseks kasutada jalgsi olevat abistajat, kuid samas tuleb jälgida, et ei segataks teisi võistlejaid. Käsu “valmis” peale tuleb abistajal võistlusrajalt lahkuda. Abistajaks võib olla vähemalt 16- aastane isik, kellel peavad olema sobivad jalanõud, kaitsekiiver ja turvavest. Peale diktori kuulutamist “ 2 minutit stardini,” tohivad rajal olla ainult selles jooksus osalevad hobused.
38. Voltstart
Voltstardis handikapiga on stardiliinid 20-meetriste vahedega. Erinevate 20-meetriste stardiliinide vahed moodustavad stardiruudud nii, et:
Volti juhib esimese stardiruudu esimene hobune. Volti sõitmisel tuleb kasutada kogu stardiruudu ala. Volti sõitmisel ei tohi häirida ega takistada kaasvõistlejaid.
Abistarterid annavad hobuste stardiks valmisolekust peastarterile märku lipu tõstmisega. Kui kõik on valmis, annab peastarter kohtunikele valmisoleku
märguande. Stardieelsed käsklused on: “valmis – üks – kaks – sõida” ning need antakse järgnevate vahedega:
– “valmis – üks” 10 sekundit;
– “üks – kaks” 5 sekundit;
– “kaks – sõida” 1,8 – 2 sekundit.
Diktor annab käskluse “valmis” volti juhtiva hobuse jõudmisel selle käskluse andmiseks eeldatud kohta. Käskluse “kaks” ajaks peavad hobused olema võistlussuunas numbrite järgi rivis. Kui käskluse “sõida” ajal mõni hobune segab kaasvõistlejat või sulgeb tema võistlusraja, antakse kordusstart.
Kui mõni hobune ületab stardiliini enne käsklust “sõida” ning saavutab sellega märgatava edu kaasvõistlejate ees, antakse kordusstart.
Kui voltstardis on alustatud stardieelsete käskluste lugemist ning start on määruste pärane, siis seejärel katkestanud hobusele totalisaatori panuseid
tagasi ei maksta. Ka rühmastardi võib anda voltstardina, kui autostart ei ole võimalik.
39. Autostart
Stardiauto alustab liikumist umbes 300-500 meetrit enne stardijoont. Hobuste lähenedes alustab stardiauto aeglaselt liikumist ning kogub hobused enda taha. 100 meetrit enne stardiliini peavad hobused olema oma kohtadel stardiauto taga. Stardiauto suurendab sujuvalt kiirust ning stardi-liini kohal teeb järsu kiirenduse ja lahkub võimalikult kiiresti rajalt. Momendist, kui hobune on võtnud sisse oma koha stardiauto taga, loetakse ta jooksust osavõtnuks ning talle tehtud panuseid ei tagastata. Start kutsutakse starteri või kohtunikekogu käsul tagasi, kui:
Ebaühtlases tempos stardiautole lähenemine ja stardiautost mahajäämine võivad põhjustada stardi kordamise või sõitja karistamise. Stardi tagasikutsumisest antakse stardiautost arusaadavalt märku. Autostardis stardivad hobused ühes või kahes reas. Esimese rea hobuste arvu määrab korraldaja.
Kui esireast stardib 8 hobust on tagarea hobuste stardipositsioonid järgnevad:
Kui tagareast stardib ainult üks hobune, võib ta vabalt valida stardiraja. Kui esireast jääb välja hobuseid, liiguvad teised esireahobused vasakule, täites väljajäänud hobuste kohad ning üksik tagareahobune võib minna esiritta vabale kohale. Kui hobune ei allu sõitjale, võivad kohtunikud ta jooksust maha võtta. Ka
sõitja ise võib paluda raskestijuhitava hobuse mahavõtmist. Jooksu algusest annab starter ajavõtjatele lipuga märku. Stardiautot kasutatakse, kui rajatingimused seda võimaldavad. Vajadusel võib peale paraadi teha autoga ka proovistardi. Autostardiks loetakse ka starti, kui tehnilistel põhjustel ei saa autot stardis kasutada.
Nii autoga kui ilma autota stardis ei tohi stardirada muuta enne stardijoont. Kui autot ei ole, võib stardikiirendust alustada kollase lipu juurest.
40. Jooksu toimumine, tagasikutsumine või katkestamine
40.1 Kui starteri või kohtunikekogu märguandel starti tagasi ei kutsuta, loetakse start toimunuks ning proteste selle kohta ei esitata.
40.2 Õnnetuse, muu segaduse või ohtliku olukorra puhul võib kohtunikekogu jooksu tagasi kutsuda ning starti korrata, kui jooksu juhtiv hobune tagasi kutsumise hetkeks on jõudnud läbida alla poole distantsist kuid mitte üle 1200 meetri. Tagasikutsutud jooksu kordamisel võivad osaleda ka enne katkestanud või diskvalifitseeritud hobused. Tagasikutsutud jooksu kordamisel peab hobustele andma piisava taastumisaja – vähemalt 30 sekundit iga 100 jookstud meetri kohta.
40.3 Õnnetuse või ohtliku olukorra puhul, kui jooksu juhtiv hobune on jõudnud läbida üle poole distantsist või üle 1200 meetri, on kohtunikekogul õigus jooks katkestada. Katkestatud jooks loetakse mittetoimunuks ning kõik kihlvedude panused makstakse tagasi. Katkestatud jooksu kordamise otsustab kohtunikekogu koos veterinaararstiga. Kui katkestatud jooksu korratakse samal päeval, saavad selles osaleda kõik katkestatud stardis olnud hobused, sõltumata nende varasemast katkestamisest või diskvalifitseerimisest.
41. Ajavõtt
Ajavõtt algab, kui:
Ajavõtt ning hobuse jooks lõpevad, kui hobuse nina ületab finišhijoone. Võrdse tulemusega lõpeb jooks nendele hobustele, kelle vahel ei ole võimalik lõppjärjestust selgitada. Punktivõistlus lõpeb kahe või enama hobuse vahel võrdse tulemusega, kui neile fikseeritakse sama aeg. Võitja aega peab võtma kolme stopperiga või finishi kaameraga. Teiste hobuste ajavõtu määrab finishikohtunik. Ajavõtmisel kahe või kolme stopperiga on lõppajaks saadud aegade keskmine.
Finišhikaamerat kasutades peab kontrollima, et see on võitjale fikseerinud õige aja. Finišhijärjekord otsustatakse finišhikaamera järgi. Ebaselge kujutise korral või kui lõppjärjestus ei ole selgelt arusaadav, on kehtiv kohtunikekogule esitatud ning selle esimehe poolt kinnitatud lõppjärjestus. Kinnitatud lõppjärjestus ei kuulu protesteerimisele.
42. Ajaületus
Ajaületust arvestatakse võitja hobuse tulemusest järgnevalt:
42.1. 1600 kuni 2400 meetri distantsil kaotab hobune koguajast võitjale üle 12 sekundi.
42.2. 2400 kuni 3200 meetri distantsil kaotab hobune koguajast võitjale üle 13 sekundi.
Aja ületanud hobune kaotab auhinna ning ei saa osaleda finaalis. Ajaületuse tõttu diskvalifitseerimine ei mõjuta totalisaatori tulemust.
Ajaületust ei arvestata, kui hobune mahub oma vanusegrupi kvalifikatsiooni aja normidesse. Suurte auhindade (Derby, Kriteerium, Baby Race) poolfinaalides või eeljooksudes ning finaalides jääb ajaületuse reegel kehtima.
43. Sõiduaktiivsus
Hobusega peab üritama võitu või parimat võimalikku kohta kuni finishini, kui just hobune ei ole selgelt väsinud, galopi või mõnel muul põhjusel jäänud
eessõitvatest otsustavalt kaugele. Kui hobuse võistlussooritus erineb märgatavalt normaalsest, selgitab kohtunikekogu põhjused ning vajadusel võtab sõitjalt seletuse. Antud seletus tuleb lühidalt lisada võistlusprotokolli. Kohtunikekogu võib antud seletuse heaks kiita, kuid mitteheakskiidu korral peab ta saatma seletuse koos kommentaariga ETL`i arutamiseks. Hobuse võistluskõlbmatuks osutumisel määrab kohtunikekogu talle kvalifikatsioonistardi.
44. Karjumine, piitsa kasutamine ja keelatud sõiduviis
Karjumine, müra tekitamine ning piitsa väär kasutamine on keelatud. Piitsa peab hoidma koos ohjadega ühes käes, sõidusuunas ning seespool käruaisa. Piitsa tohib kasutada ainult randmeliigutusega ilma õlavart tõstmata. Piitsaga ei tohi lüüa vastu käru, numbrit, rattakaitset ja rakmeid ning sellega ei tohi segada kaasvõistlejaid. Jooksu ajal tohib ohjad ühte kätte võtta ainult avariiohu korral. Kui sõitja võtab ohjad ühte kätte ning lööb hobust vaba käega, järgneb võistluskeeld. Piitsa kasutamist peale jooksu, jooksu katkestamist või diskvalifitseerimist karistatakse võistluskeeluga väljaarvatud juhul, kui ei ole tegemist avariiohu vältimisega. Keelatud on hobuse löömine hüppe ajal. Keelatud sõiduviisiks loetakse liigset piitsa kasutamist, ohjadest rebimist.
45. Juhised sõiduajaks
Sõitma peab mööda kindlat sõidurada. Jooksu ajal sõitja ei tohi:
Juhtpositsioonil oleva hobusega tuleb sõita nii, et vasem käruratas on raja siseservale lähemal kui pool käru laiust. Kohtunikekogu võib sõiduraja või
ilmastikutingimustest olenevalt anda korralduse siseraja kasutamata jätmise kohta. Kui möödumiseks on piisavalt ruumi ning sellega ei segata kaasvõistlejaid,
võib eesjooksvast hobusest mööduda nii seest- kui väljastpoolt. Tahtlikult kaasvõistlejale edu andmine on karistatav. Et kohtunikel oleks võimalik sõitjatega ühendust võtta, peavad nad peale jooksu jääma vähemalt 15 minutiks võistlusterritooriumile. Kui sõitja kukub jooksu ajal kärult, hobuse jooks annulleeritakse.
Peale finišit peab kiirust 100 meetri jooksul sujuvalt vähendama, järsk pidurdamine on keelatud. Võistleja suletud rajalt vabale rajale siirdumine on murdmine, kui sellega kaasneb ühe või mitme kaasvõistleja segamine. Murdmise teostanud sõitjat karistatakse alati võistluskeeluga. Kohtunikekogu diskvalifitseerib hobuse jooksu, kui sõitja on murdmisega oluliselt mõjutanud jooksu tulemust.
46. Hobuse diskvalifitseerimine
Hobune peab jooksma puhast traavi. Hobune, kes jooksu ajal läheb galopile, küliskäigule või jookseb ebapuhast traavi, tuleb kohe viia tagasi puhtale traavile. Hobune on käsitletav nii, et ta ei põhjustaks ohtlikku olukorda. Kui hobune jooksus korduvalt läbib galopis, küliskäigus või ebapuhta traaviga kokku üle 150 meetri võikorraga üle 100 meetri, siis tema jooks diskvalifitseeritakse. Suurim lubatud galoppide arv on kaks, kolmanda galopiga hobune diskvalifitseeritakse.
Traavile viimiseks peab galopeeriva hobuse juhtima välisrajale kohe, kui seda on võimalik teha kaasvõistlejaid segamata. Kui see ei ole võimalik, peab võistleja kiirust vähendamata hoidma oma rada nii, et ei segaks tagant tulijaid. Galopeerivat hobust ei tohi kunagi keerata sissepoole, kui see just ei ole vajalik ohtliku olukorra vältimiseks. Hobune diskvalifitseeritakse jooksust alati, kui ta:
Diskvalifitseerimisest kuulnud sõitja peab kohe sõidu katkestama ning lahkuma rajalt, välja arvatud hobuse diskvalifitseerimisel finishisirgel, kui
hobune peab alati sõitma finishini. Diskvalifitseeritud võistleja peab rajalt lahkuma nii, et see ei segaks teisi võistlejaid. Diskvalifitseerimine või karistuse määramine protesteerimisele ei kuulu.
46.1 Vale käik / ebapuhas traav.
Kui hobune jookseb vales käigus /ebapuhtas traavis, teatatakse sellest hobuse treenerile kas suuliselt või kirjalikult. Hobuse võib määrata enne järgmist võistlust veterinaarsesse kontrolli, kui tekib kahtlus, et ta ei ole võistluskorras. Sellise otsuse teeb veterinaar koos kohtunike koguga.
47. Vastulause esitamine
Vastulause määrustevastase sõidu kohta võib teha ainult jooksus osalenud hobuse sõitja. Vastulause tehakse kohtunikekogule kohe peale jooksu lõppemist
ja enne rajalt lahkumist finišis piitsa või käe tõstmisega või lähema mobiiltelefoniga. Hiljem tehtud vastulauseid ei arvestata. Kui vastulause mõjutab
totalisaatori tulemusi, peab sellest kohe teatama publikule. Kui esitatud vastulauset ei arvestata või, kui hobune esitatud vastulause tõttu diskvalifitseeritakse, siis need otsused edasikaebamisele ei kuulu. Vastulause esitaja peab tõestama oma väite. Vastulause esitamisest tuleneva karistuse võib ettenähtud korras edasi kaevata.
Kohtunikekogu peab uurima igat talle esitatud määruste rikkumist olenemata sellest, kas vastulause on esitatud või ei.
48. Karistused
Karistuse suurused ja rikkumise kirjeldused on reguleeritud eraldi Karistusmäärustikuga.
Antud võistlusmääruste rikkumistest peavad kõik võistluste ametiisikud informeerima kohtunikekogu. Võistluste ajal võistlusterritooriumil toimunud määruste rikkumiste eest määrab karistused kohtunikekogu. ETL`i juhtkond käsitleb kohtunikekogu puudutavaid küsimusi ning tal on samuti õigus muuta või tühistada karistus eeldades, et sellel on edasikaebuseõigus. Võistlejat karistatakse määruste rikkumise eest. Põhimõtteks on, et karistusaste suureneb vastavalt määruste rikkumise kordumise ning rikkumise raskusastmega.
Kohtunikekogu võib määrata järgnevaid karistusi:
B. Hoiatus
Hoiatus tehakse võistlejale sellise kerge määruste rikkumise eest, millega ei tekitata eeliseid või kahju endale, teistele võistlejatele, võistluste korraldajatele või mis ei puuduta hobust.
C. Trahv
Trahv määratakse võistlejale tõsise määruste rikkumise eest, millega tekitatakse eeliseid või kahju endale, teistele võistlejatele, võistluste korraldajatele või mis puudutavad hobust.
Võistlustest eemalejäämisel mõjuva põhjuseta , määratakse hobuse võistlemise eest vastutavale isikule trahv eemalejäädud jooksu II koha auhinnaraha suurusega.
D. Võistluskeeld
Võistluskeeld määratakse võistlejale eriti tõsise määruste rikkumise eest, millega tekitatakse eeliseid või kahju endale, teistele võistlejatele, võistluste korraldajatele või mis puudutavad hobust. Võistluskeelu pikkuse määramisel tuleb arvestada sõitja sõiduaktiivsust (tehtud startide arvu). Kui sõitja kohtunikekogu arvamusel ei tunne võistlusmäärusi, võidakse talle määrata võistluskeeld ning kohtunikekogu võib sõitjalt nõuda sõiduloa uuesti taotlemist.
Võistluskeeld võib puudutada ka hobust ning võistlusõiguse tagasi saamiseks võidakse nõuda kvalifikatsiooni stardi läbimist.
Eluaegne võistluskeeld võidakse määrata treenerile, hobuse hooldajale või muule isikule,
Võistluskeeld hakkab kehtima 21 päeva möödudes selle määramisest samal nädalapäeval, millal karistus määrati. Eriti jämeda määruste rikkumise
korral võib võistluskeeld alata viivitamatult.
Kutsetega võistlustel on osalemine lubatud karistuse kehtivuse ajal, igal sellisel võistlusel osalemisega karistusele lisatakse 1 päev.
Kohtunikekogu võib määrata karistuse ka selliste tegude eest, mida ei ole neis määrustes mainitud, kuid mis ei vasta sportlikule eetikale ning headele
kommetele. Kohtunikekogu informeerib ETL`i juhatust määratud karistusest, mille viimane registreerib. Korduvalt määrusi rikkunud sõitjalt võidakse ETL`i sõiduluba ära võtta. Karistuste määrad otsustab ETL`i juhatus, (lisa 1).
49. Trahvi või võla tasumine
Trahv tasutakse peale selle määramist ühe kuu jooksul. Võistleja, kes ei ole tähtajaks trahvi tasunud, ei tohi võistlustel osaleda. ETL`i sõiduloa omanikul võidakse luba tühistada, kui tal on trahv maksmata üle 6 kuu. Juhul, kui võlgnikuks osutub välisvõistleja, keelatakse tal Eestis võistlustel osalemine ning sellest teatatakse kirjalikult võistleja asukohamaa traavispordi keskorganisatsioonile.
50. Kaebuse esitamine
Sõitja võib esitada ETL`i juhatusele kirjaliku kaebuse karistuse kohta, mis peab olema vormistatud 7 ööpäeva jooksul karistuse määramise momendist. Kaebuse
vaatab läbi 3 liikmeline komisjon 7 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. Kabuse esitamisel tuleb tasuda 50 Eurone tagatisraha.
Juhul kui komisjon leidis, et kaebus oli põhjendatud, siis tagastatakse tagatisraha kaebuse esitajale.
51. Hasartmängude piirangud
Mäng totalisaatoril on keelatud vastavalt hasartmänguseadusele.
52. Muudatuste tegemine võistlusmääruses
Muudatusi antud määrustesse võib teha ainult ETL`i juhatus ning neist peab teatama vähemalt 1 nädal enne järgmisi võistlusi.
53. Tõlgitsemisküsimused
Kui tekib erimeelsusi määruste tõlgitsemises või esineb juhtumeid, mida antud määrustes ei ole mainitud, lahendab probleemi ETL`i juhatus.
54. Määruste jõustumine
Antud määrused jõustuvad 1. juulil 2022.a.
|
Auhinnaraha summad |
1-1999€ |
2000 – …. € |
|
Trahvi nimetus |
Trahvi suurus I |
Trahvi suurus I |
|
Väike trahv |
3-5% |
1-2% |
|
Keskmine trahv |
6-7% |
3-4% |
|
Suur trahv |
8-10% |
5-6% |
Korduv rikkumine leiab aset 5 stardi jooksul maksimaalselt 6 kuu jooksul. Korduval rikkumisel on rahatrahv kahekordne eelmisest trahvist (Näide: Keelatud sõiduviis 20€, 4 start pärast trahvi saamist sama rikkumine, siis trahvisumma on 40€ juhul kui trahviprotsent on suurem kui topeltsumma, siis korduval rikkumisel on trahvisummaks suurem summa.)
Juhul kui karistusmäärustikus on välja toodud korduva rikkumise puhul teine karistus, siis võetakse aluseks karistusmäärustiku korduva rikkumise summa. Startide all võetakse arvesse ainult Eesti Traaviliidu tunnustatud võistlusi Eestis.
Suurvõistlusi – Baby Race, Kriteerium, Derby – reguleerivad nii Eesti Traaviliidu võistlusmäärustik kui ka Suurte võistluste osavõtureeglid.
Osavõtureeglid võistlustele DERBY 2022 4-aastastele hobustele
kuni 31 mai 100 €
kuni 30 juuni 200 €
kuni 15 juuli 300 €
kuni 1 augustini 400 €
Suurvõistlusi – Baby Race, Kriteerium, Derby – reguleerivad nii Eesti Traaviliidu võistlusmäärustik kui ka Suurte võistluste osavõtureeglid.
Osavõtureeglid võistlustele KRITEERIUM 2022 3-aastastele hobustele
kuni 31 mai 100 €
kuni 30 juuni 200 €
kuni 15 juuli 300 €
kuni 1 augustini 400 €
Suurte võistluste osavõtureeglid
Suurvõistlusi – Baby Race, Kriteerium, Derby – reguleerivad nii Eesti Traaviliidu võistlusmäärustik kui ka Suurte võistluste osavõtureeglid.
Osavõtureeglid võistlustele BABY RACE 2022 2-aastastele hobustele
1. Finaal toimub 22.oktoobril 2022. a. D-2100m autostardist
2. Finaali auhinnafond on 8800 €.
3. Auhinnafond jaguneb vastavalt kohtadele 4000-2000-1200-800-400-400. Finaalis osalejatele on stardiboonus 200€.
4. Osalejate registreerimine kestab kuni 1.septembrini 2022.
5. Osalemisõiguse tasu suurus on sõltuv vastavalt registreerumise ajale:
kuni 1. juuni 100 €
kuni 1. juuli 200 €
kuni 1. august 300€
kuni 1. september 400€
6. Eeljooks korraldatakse kui osalevaid hobuseid on kuni 12. Poolfinaale korraldadakse juhul, kui hobuseid on sisse kirjutatud 13 või enam.
7. Osalemisõigus ei ole võõrandatav.
8. Poolfinaali(de) või siis eeljooksu osalemisõiguse tasu on 70 €.
9. Poolfinaalide või siis eeljooksu stardikohad loositakse.
10. Finaali stardikohad valitakse poolfinaalide või siis eeljooksu põhjal alustades kiireima aja saanud võitjatest (-jast), edasi valivad kiiremad teise koha saanud jne. Võrdse aja puhul on eelis enim teeninud hobusel.
11. Poolfinaalid või siis eeljooks toimub 8.oktoobril 2022, D – 2100m autostardist.
12. Baby Race finaalis saavad osaleda kuni 12 hobust, poolfinaalide puhul mõlema jooksu 5 esimest ning kaks paremat aegade põhjal. 3 poolfinaali puhul: 3 esimest ja 3 aja põhjal. Eeljooksu korral pääsevad finaali vastavalt võistlusreeglite kohaselt jooksu lõpetanud hobused.
13. Juhul, kui enne finaali sissekirjutust selgub, et finaalis osalevate hobuste arv on väiksem kui 12, siis pääseb finaali esimene välja jäänud hobune, kes on võistlusreeglite kohaselt, poolfinaali või siis eeljooksu lõpetanud.
14. Poolfinaalidesse või siis eeljooksu pääsevad kõik hobused, kes on osalenud 2022 aastal Tallinna Hipodroomi võistlustel vähemalt kahel korral ning võistlusreeglite kohaselt jooksu lõpetanud ja maksnud osalemisõiguse tasud. EST märgisega hobused pääsevad poolfinaalidesse või siis eeljooksu ilma eelnevate startideta Tallinna Hipodroomil.
15. Poolfinaalid koostatakse reitingusüsteemi põhjal, mille aluseks on Tallinna Hipodroomil või uuel hipodroomil Tuulas võidetud auhinnaraha ja parim aeg.
16. Tasutud makseid ei tagastata.
17. Kõikidel Tallinna Hipodroomile saabuvatel hobustel peab olema kehtiv tervisesertifikaat.
18. Võistluse korraldaja jätab endale õiguse muuta võistluste toimumise aega.
19. Osalemistasu maksmisega nõustub sissekirjutaja Eesti Traaviliidu võistlusmäärustikuga kui ka Suurte võistluste osavõtureeglitega.
1. Hipodroomi karikas on Lahtine Auhind vanematele hobustele.
2. Karikasarja algus 7.mail 2022 ning jooksu esikoha auhinna suurus on välja toodud tabelis allpool.
3. Jooksu pääseb maksimaalselt 12 hobust, arvesse läheb 5 viimases jooksus teenitud auhinnaraha. Kui mitmel hobusel on sama auhinnaraha, saab võistlema hobune, kellel on viimasest 5 stardist kiireim aeg.
3.1. Vanemate hobuste grupid moodustatakse viimase 5 võidetud auhinnaraha järgi.
3.2. Hipodroomi karikas on kõige tugevam vanemate hobuste grupp.
3.3. Eraldi registreerimist sinna ei ole välja arvatud kui treener soovib hobuse tugevamasse jooksu registreerida.
3.4. Kehtivad Tallinna Hipodroomi sisse kirjutuse reeglid ehk viimase 5 võidetud auhinnaraha järgi. Juhul kui hobune läheb raha järgi Hipodroomi karika jooksu, siis ei saa ta madalamas grupis võistelda.
4. Arvestus toimub punktisüsteemi alusel: 10-7-5-4-3-2-1-1-1-1-1-1. Punkte saavad võistlusreeglite kohaselt jooksu lõpetanud hobused.
5. Karikasarja finaali toimub 10.septembril 2022. Finaali pääseb maksimaalselt 8 hobust, kes on osalenud vähemalt 3 etapil.
6. Kui enne finaali selgub, et mitmel hobusel on sama punktiseis, siis finaali pääsu otsustab
A – ühes karikasarja jooksus näidatud kiireim aeg
B – karikasarja jooksudes saavutatud esikohtade arv
C – karikasarjas võidetud auhinnaraha summa
D – kogu võidetud auhinnaraha summa
E – loosi alusel
7. Enne finaali Karikasarja etappidel kogutud punktid nullitakse.
8 . Finaal toimub ühel võistluspäeval – 10.septembril 2022 on I gitt 1600m ja 10.septembril 2022 on II gitt 2100m. Finaali I giti,1600m, stardirajad valitakse. Enim karikasarjas punkte kogunud hobuse treener/sõitja saab esimesena valida, teiseks jäänud hobuse treener/sõitja saab valida teisena j.n.e. Samuti valitakse II giti,2100m, distantsi stardirajad, s.t. esimesena valib esimeses gitis esimesena lõpetanud treener/sõitja, teisena valib esimeses gitis teiseks jäänud treener/sõitja jne.
9. Hipodroomi karika 2022 finaali võidab see, kellel on kahe jooksu kokkuvõttes kiireim aeg. Juhul, kui mitmel hobusel on kokkuvõttes sama aeg, otsustab parim saavutatud koht. Juhul, kui see on samuti viigis otsustab teise giti parem koht.
10. Finaali mõlema jooksu auhinnaraha on järgmine:1000-500-300-200, ülejäänud kohad saavad stardiboonust 100€, juhul kui nad stardivad jooksus. Lisaks on TOP3-le eriauhinnad.
11. Finaali esimese jooksu diskvalifitseeritud hobune saab II gitis startida, kuid saab stardinumbri viimasena valida. Jooksu põhjuseta katkestanud hobune II gitis startida ei saa.
12 . Reeglites mittekäsitletud juhtumite korral langetab otsuse võistluste korraldaja, MTÜ Tallinna Hipodroom.
|
HIPODROOMI KARIKAS 2022 |
||
|
Kuupäev |
Esikoha |
Distants |
|
7.mai |
500 |
2100 |
|
21.mai |
500 |
2100 |
|
4.juuni |
500 |
2100 |
|
18.juuni |
500 |
2100 |
|
8.juuli |
800 |
2140 |
|
30.juuli |
500 |
1600 |
|
13.aug |
500 |
2100 |
|
27.aug |
500 |
2640 |
|
10.sept |
1000 |
1600 |
|
10.sept |
1000 |
2100 |
1. Reeglistiku sisu ja kohaldamisala
Eesti Traaviliidu (ETL, Eesti Traaviliit) dopinguvastane reeglistik on koostatud tuginedes Eesti
loomakaitset reguleerivatele õigusaktidele (Loomakaitseseadus), loomade treenimist ja nendega
võistlemist käsitlevatele seadusele (Loomatauditõrje seadus), Euroopa Traaviliidu (UET) sisestele
kokkulepetele ning ETL’i keeluaegade ja keelatud ainete nimekirjale.
2. Kohustatud isikud
Seda reeglistikku on kohustatud järgima füüsilised ja juriidilised isikud, kes on nimetatud Eesti
Traaviliidu võistlusmäärustiku punktis 1.
3. Ravimite kasutamise reeglid
3.1. Võistlusealist või nooremat registreeritud traavihobust võib ravida üksnes ravimitega, mille
müümine või kasutamine Eestis on ravimiseaduse kohaselt lubatud.
3.2. Hobusele võib manustada retseptiravimit üksnes siis, kui loomaarst on selle kõnealusele
hobusele välja kirjutanud.
3.3. Ravi vajavat hobust ei saa pidada võistlusvormis olevaks ja seega teda võistlusele ei lubata.
Asendusravi all peetakse silmas ravi, mille käigus manustatakse organismi ainet, mida see
tavapäraselt toodab, kuid ei suuda haiguse tõttu või muul põhjusel luua, näiteks ravimist
kilpnäärmehormooniga. Kroonilise haiguse, näiteks kroonilise hingamisteede haiguse
diagnoosiga hobust, kes vajab sel põhjusel järjepidevat keelatud ravimite kasutamist (välja
toodud keeluaegade ja keelatud ainete nimekirjas) loetakse võistlemiseks mittekõlbulikuks ja
seega teda võistlusele ei lubata
3.4. Hobuse suhtes, kellega kavatsetakse võistlusel osaleda või keda treenitakse võistluseks, ei tohi
kasutada võistluse või treeningu ajal hobuse konkreetse hetke sooritusvõimet või temperamenti
positiivselt või negatiivselt mõjutavat eriravi ega erimeetmeid, kaasa arvatud alternatiivseid
ravimeetodeid, akupunktuuri, elektriravi, laserit, verevarustust ergutavaid kuumutavaid
mähiseid ja elektrit. Võistluseks treenimise all peetakse silmas võistlusel kasutatava looma
füüsilist ja psüühilist ettevalmistamist, kus treeningu eesmärgiks on looma ettevalmistamine
võistluseks. Looma pingutatakse füüsiliselt või psüühiliselt viisil, mille eesmärk ei ole mitte ainult
üldise füüsilise vormi ja liikuvuse või üldise vaimse treeningu säilitamine või saavutamine.
3.5. Süstimist tohib teostada üksnes loomaarst või loomaarsti juhendatud ja konkreetseks
üksikjuhtumiks volitatud isik.
3.6. Ninaneelusondi paigaldada ja/või infusioonravi teostada tohib ainult loomaarst.
4. Tegevuskord
4.1.Treener või punkt 6 kohaselt omanik, peab pidama jooksvat ravipäevikut mahus, mis on ette
nähtud vastavalt Eesti Traaviliidu võistlusmäärustikule. Kontrolli korral tuleb ravipäevik
esitada nõudmisel ETL kontrollidele.
4.2. Treener on kohustatud nõudmise korral esitama ravipäeviku hobuse omanikule.
4.3. Treeneri valduses võib olla retseptiravimeid süstlaid ja kanüüle üksnes juhul, kui need on
välja kirjutatud konkreetsele hobusele ja määratud ravi ajal. Treener peab pakendile
märkima hobuse nime.
4.4. Treeneri valduses ei tohi olla keelatud aineid ega ravimeid.
4.5. Treeneri valduses ei tohi olla veterinaarmeditsiinilisi ega muid seadmeid, mida tohib
kasutada ainult volitatud isik, ega keelatud toiminguteks mõeldud seadmeid.
4.6. Määratud ravi ajal tuleb süstlaid, kanüüle ja ravimeid hoida lukustatud kapis või muus
lukustatud ruumis. Kapi või muu lukustatud ruumi võtmeid tuleb hoida treeneri vastutusel
turvalises kohas. Raviaja lõppemisel tuleb järele jäänud ravimid, kanüülid ja nõelad tallist
eemaldada.
5. Treeneri vastutus
5.1 Treener vastutab selles reeglistikus esitatud nõuete järgimise eest.
5.2 Treener vastutab töötajate ja töösse kaasatud isikute, nt. loomaarstide, hobuserautajate ja
transporditööliste tegutsemise eest treeneri vastutusel olevate hobuste suhtes.
6. Omaniku vastutus
6.1. Võistlusealise või noorema hobuse korral, kes ei ole kantud ühegi treeneri treeningnimekirja,
vastutab selles reeglistikus esitatud nõuete järgimise eest ETL omanike registris registreeritud
omaniku esindaja/allkirjaõiguslik isik.
6.2. Kui hobune ei ole kantud ühegi treeneri treeningnimekirja, vastutab töötajate ja töösse kaasatud
isikute tegutsemise eest hobuse omanik.
7. Dopinguproov
7.1. Õigus otsustada dopinguproovi võtmise üle on kohtunike kogul, võistluste loomaarstil või ETL’i
poolt määratud võistluse korraldajal.
7.2. Dopinguproovi võib võtta nii võistluse ajal kui ka muul võistlusega otseselt mitteseotud
ajahetkel.
7.3. Kui dopinguproovi võtmise otsuse on teinud muu isik kui kohtunike kogu, tuleb juhul, kui
proovivõtmine toimub võistluse ajal, kohtunikekogu sellest otsusest teavitada.
7.4. Kui proovi võtmine on otsustatud, tuleb hobune viivitamatult saata proovivõtmisele ja sellega
seotud võimalikule lisaläbivaatusele.
7.5. Hobuse vastutaval treener või treeneri määratud isik (vähemalt 18-aastane isik) või vastutav
omanik, kui hobune ei ole kantud mõne treeneri treeningnimekirja, peab viibima proovivõtmise
juures.
7.6. Hobusele, kellelt proovi võtmine ei ole võimalik, võidakse kehtestada ajutine stardikeeld.
8. Analüüsi tulemused
8.1. Hobuselt, kellega kavatsetakse võistlusel osaleda või kes on võistlusel osalenud või treenib
võistluseks, võetud proovimaterjal (uriin, veri, nahk, karvad jm.) ei tohi sisaldada kehale
mitteomaseid või loomuliku toitumisega mitteseotud aineid.
8.2. Teatud kehaomaste ja söödaga seotud ainete kohta, mis on kantud keeluaegade ja keelatud
ainete nimekirja, eksisteerivad piirväärtused, mida ei tohi ületada.
8.3. Teatud ainete kohta, mis on kantud keeluaegade ja keelatud ainete nimekirja, rakendatakse
teavitustasemeid.
8.4. Hobuselt võistlus- ja treeninguvälisel ajal võetud proovimaterjal ei tohi sisaldada keelatud aineid.
8.5. Hobuselt võistlus- ja treeninguvälisel ajal võetud proovimaterjali ei tohi sisaldada aineid, mida ei
ole võimalik seostada ravipäevikus märgitud legitiimsete raviseanssidega.
9. Keeluajad ning ravimite kasutamise ja raviprotseduuride juhised
9.1. Teatud ainete, raviprotseduuride ja meetmete suhtes kehtivad keeluajad, kui hobusega
kavatsetakse võistlusel osaleda või võistluseks treenida.
9.2. Ravimite kasutamise ja raviprotseduuride juhised, mida tuleb alati järgida, on toodud lisa 1-s.
10. Hobusele määratavad karistused
10.1. Hobuselt, kes võistles dopinguvastast reeglistikku rikkudes, võetakse võidetud auhind ära.
10.2. Kui hobune on andnud keeluaegade ja keelatud ainete nimekirjas sisalduvate keelatud ainete
suhtes positiivse dopinguproovi, kehtestatakse hobusele võistluskeeld vähemalt kuueks kuuks.
10.3. Kui hobune on andnud positiivse dopinguproovi keeluaegade ja keelatud ainete nimekirjas
sisalduvate muude ainete suhtes, kehtestatakse hobusele võistluskeeld vähemalt kolmeks kuuks.
10.4. Eriliste asjaolude korral võib selle paragrahvi punktide 10.2. ja 10.3. kohase võistluskeelu
kestust lühendada
10.5. Kui hobune on andnud positiivse dopinguproovi, siis on enne hobuse uuesti starti lubamist
nõutav negatiivse dopinguproovi andmine. Kui ETL peab seda vajalikuks, nõutakse kõnealuse hobuse
kohta ka tervisetõendit.
10.6. Hobusele, kes võistles dopinguvastast reeglistiku rikkudes, võidakse kehtestada ajutine
stardikeeld.
11. Treenerile või muule reeglistikku järgima kohustatud isikule määratavad karistused
11.1. Punktide 3.3. kuni 3.6., punkti 7.4., punktide 8.1. kuni 8.4. või punkti 9.1. tahtliku rikkumise eest
karistatakse treenerit või muud seda reeglistikku järgima kohustatud isikut litsentsi tühistamise ja
täieliku või osalise võistluskeeluga teatud ajaks, kuid vähemalt kaheks aastaks ning rahatrahviga kuni
10 000 eurot. Kui rikkumine on toime pandud keeluaegade ja keelatud ainete nimekirjas sisalduvaid
keelatud aineid kasutades, määratakse karistuseks litsentsi tühistamine ja võistluskeeld vähemalt
neljaks aastaks ning rahatrahv suurusega kuni 10 000 eurot. Kui rikkumise on toime pannud hobuse
omanik, võib tühistada teatud ajaks või tähtajatult peatada ka tema õiguse olla hobuseomanikuna
registreeritud ETL hobuseomanike registris. Uurimise lõppu oodates võib otsustada, et esialgu kehtib
karistus vastavalt sellele punktile.
11.2. Punktide 3.3. kuni 3.6., punkti 7.4., punktide 8.1. kuni 8.4. või punkti 9.1. teadliku rikkumise
katse, sellele õhutamine või selles osalemine võrdsustatakse toimepandud rikkumisega ja karistus
määratakse vastavalt selle paragrahvi punktile 11.1.
11.3. Kui selle paragrahvi punktide 11.1. või 11.2. kohaselt määratud karistust hinnatakse teo suhtes
ilmselgelt ebamõistlikuks, võib määrata kergema või teistsuguse karistuse.
11.4. Punktide 3.3. kuni 3.6., punkti 7.4., punktide 8.1. kuni 8.4. või punkti 9.1. rikkumise eest, mis
pandi toime jämeda hooletuse tõttu, karistatakse treenerit või muud seda reeglistikku järgima
kohustatud isikut litsentsi tühistamise ja täieliku või osalise võistluskeeluga teatud ajaks, kuid
minimaalselt kuueks kuuks ja maksimaalselt viieks aastaks ning rahatrahviga kuni 10 000 eurot. Kui
rikkumise on toime pannud hobuse omanik, võib tühistada või teatud ajaks või tähtajatult peatada
ka tema õiguse olla hobuseomanikuna registreeritud ETL hobuseomanike registris.
11.5. Punktide 3.3. kuni 3.6., punkti 7.4., punktide 8.1. kuni 8.4. või punkti 9.1 rikkumise eest, mis
pandi toime hooletuse tõttu, karistatakse treenerit või muud seda reeglistikku järgima kohustatud
isikut rahatrahviga kuni 5 000 eurot. Peale selle võib karistuseks määrata, eraldi või muude
karistustega kombineeritult, ka sõidukeelu, registreerimiskeelu võistlustele ja/või täieliku või osalise
võistluskeelu kuni kaheteistkümneks kuuks. Selle punkti alusel treenerile määratavaks
tavakaristuseks on rahatrahv, kusjuures trahvi suurus on minimaalselt 500 eurot ja maksimaalselt
2000 eurot. Eriliste asjaolude korral võidakse trahvisummat suurendada või vähendada. Treeneri
teistkordsel süüdimõistmisel selle punkti alusel on minimaalselt 1000 eurot ja maksimaalselt kuni
4000 eurot. Treeneri kolmandal korral süüdimõistmisel selle punkti alusel võrdsustatakse rikkumine
selle paragrahvi punkti 11.1. kohase rikkumisega.
11.6. Punkt 4 toodud rikkumise eest karistatakse treenerit, või punkti 6 alusel omanikku rahatrahviga
kuni 1 000 eurot, sõidukeelu, registreerimiskeelu võistlustele ja/või täieliku või osalise võistluskeelu
kuni kuueks kuuks, kas eraldi või kombineeritult. Rikkumisele kaasaaitamine võrdsustatakse
toimepandud rikkumisega ja eriliste asjaolude puudumise korral määratakse karistus selle punkti
alusel.
11.7. Punkti 8.5. rikkumise eest karistatakse treenerit või punkti 6 kohaselt omanikku rahatrahviga.
Selle punkti alusel on tavakaristuseks rahatrahv 100 eurot. Eriliste asjaolude korral võidakse
trahvisummat suurendada või vähendada. Teistkordsel rikkumisel on treeneri või punkti 6 kohaselt
omaniku tavakaristuseks selle punkti alusel rahatrahv 300 eurot.
11.8. Dopinguvastase reeglistiku rikkumises kahtlustatava isiku, kes aitab rikkumist avastada,
karistust võidakse kergendada.
12. Menetlemine
12.1. ETL juhatus teeb otsused vastavalt punktidele 7.6., punktide 10.1. kuni 10.6. ning 11.1 kuni
11.8. nimetatud juhtumite korral
13. Edasikaebamine
a) Punkti 7.6., punktide 10.1. kuni 10.6. alusel tehtud ETL juhatuse otsuseid ei saa edasi kaevata.
b) Punktide 11.1. kuni 11.6. alusel tehtud otsuseid saab edasi kaevata sõltumatusse
distsiplinaarkomisjoni.
c) Kirjalik edasikaebus peab olema laekunud distsiplinaarkomisjoni 14 päeva jooksul alates
päevast, kui saaja loetakse olevat otsusest teada saanud. Distsiplinaarkomisjon on sõltumatu kolme
liikmeline komisjon, mille liikmed valib Eesti Antidoping.
d) Distsiplinaarkomisjoni otsus on lõplik
Keelatud ainete nimekirja ja ravimite keeluaegade aluseks on Euroopa Traaviliidu (UET) Põhjamaade
Hoburavi ja Antidopingu komitee (NEMAC) ja Soome Traaviliidu (Hippos) keelatud ainete nimekiri ja
ravimite keeluajad. Ravimite nimekirja võidakse muuta igal ajahetkel ja kehtib viimane avaldatud
nimekiri.
I. Üldine informatsioon
Ravipäevik
Vastavalt UET rahvusvahelistele reeglitele vastutab hobuse treener hobuse ravi eest. Hobuse treener on
kohustatud hobuse kohta pidama ravipäevikut. Ravipäevik peab sisaldama: veterinaari/kirurgi/vastutava
isiku andmeid, kes on ravi määranud ja sellega tegelenud; hobuse andmeid; ravi algus ja lõpp; ravimi
toimeaine kirjeldus ja manustamisviis; ravimi annus/kogus ja keeluaeg.
Hobuse passi ja ravipäevikut peab olema võimalik igal ajahetkel kontrollida ning pass ja ravipäevik
peavad olema koos hobusega alati kättesaadavad.
Kui ravipäevikusse jäetakse manustatud ravimid märkimata või esitatakse ravipäevikus ebaõige
informatsioon, siis käsitletakse seda dopingueeskirjade rikkumisena.
Kontroll võistluspäevadel
Iga võistlusele registreeritud hobust võidakse kontrollida enne võistluse algust ja kuni kolm (3) tundi
pärast võistluse lõppu. Kontrolli käigus on lubatud võtta nii vere-, uriini- kui ka karvaproove.
Kontrolli ajal peab keegi talli/treenerite meeskonnast (vähemalt 16-aastane isik) hobust jälgima.
Hobuse pass ja ravipäevik peavad kontrolli ajal olema kättesaadavad.
Kontrolli ajal on hobusel juua värsket vett, muude lisandite manustamine enne kontrolli lõppu ei ole
lubatud.
Võistlusväline kontroll
Ausa konkurentsi, läbipaistvuse ja hobuste heaolu tagamiseks ning meditsiiniliste dokumentide
ajakohasuse kontrollimiseks viidakse läbi võistlusväliseid dopingukontrolle. See tähendab seda, et
dopingukontroll ja ravipäeviku kontroll võib toimuda igal ajal hobuse elu jooksul.
Treenerid on kohustatud teavitama ETL-i hobuse elukoha muudatustest, et võistlusvälist kontrolli
läbiviivatel isikutel oleks igal ajal võimalik hobune registreeritud asukohast leida, et teostada ette
teavitamata ülevaatuseid ja võistlusvälist kontrolli.
II. Keelatud ainete nimekiri
1. Võistlustel on keelatud järgnevad ained:
1.1. Võistlustel on keelatud järgmised ravimid, mis võivad mõjutada või mõjutavad või
mõlemat, järgnevaid elundkondi:
• Närvisüsteem
• Südame-veresoonkonnasüsteem
• Hingamiselundkond
• Seedeelundkond
• Kuseteedesüsteem
• Reproduktiivsüsteem
• Lihas- ja skeletisüsteem
• Vereringesüsteem
• Immuunsüsteem
• Endokriinsüsteem
1.2.Endogeensed hormoonid või sarnased sünteetilised ained
1.3.Maskeeriva toimega ained
1.4.Ained, mis otseselt või kaudselt manipuleerivad geeniekspressiooni
1.5.Nii aine metaboliidi, eelravimi kui ka aine enda leidmine viitab positiivsele doping-
tulemusele/keelatud ainete leidmisele. Metaboliidid võivad ainevahetuse käigus tekitada
soovitud ravitoime või muutuda organismile mürgiseks. Eelravim on aine, mille organism
muudab pärast manustamist aktiivseks ravimiks.
2. Geneetiline ja rakuline manipulatsioon
Hobuse genoomi muutmine mis tahes hobuse eluetapis toob kaasa eluaegse võistluskeelu.
Võistlushobusel rakendaav geeniteraapia või rakuline manipuleerimine ei tohi
a) Positiivselt või negatiivselt mõjutada hobuse sooritusvõimet’
b) Negatiivselt mõjutada hobuse heaolu
3. Spetsiifilised keelatud meetodid
Keelatud meetodid hõlmavad, kuid ei ole nendega piiratud:
3.1.Tiine märaga võistlemine peale 120. Tiinuspäeva
3.2.Kirurgiline/keemiline neurektoomia (tasakaaluelundi mõjutamine) ja närvisüsteemi
häirimine/närvide eemaldamine/närvide katkestamine
3.3.Krüoteraapia valu leevendamiseks enne võistlust (ekstreemse külma kasutamine
lihaskudede mõjutamiseks)
3.4.Joogiveele ligipääsu mitte enne võistlusi
3.5.Manipuleerimine vere ja verekomponentidega, sh homoloogse/heteroloogse vere või
punaste vereliblede toodete manustamine või tagasiviimine vereringesüsteemi (v.a
elupäästmise eesmärgil).
3.6.Kunstlik hapniku omastamise ja/või transpordi suurendamine kudedes, sh
hemoglobiinitoodete kasutamine.
3.7.Mis tahes intravaskulaarne kunstlik manipuleerimine vere või vere komponentidega
3.8.Sissehingatava õhuga manipuleerimine eesmärgiga suurendada punaste vereliblede
hulka.
4. Ained, mis ei ole mingil juhul lubatud võistlushobuste käsitlemisel
Järgnevaid aineid (sh muid sarnase keemilise struktuuri või sarnase bioloogilise toimega aineid
ja nende eraldusfaktoreid) on igal ajal keelatud kasutada, ladustada, toota, importida,
eksportida, müüa, levitada, omandada, saata või edasi anda:
4.1. Heakskiitmata ained. Võistlushobustele ei tohi manustada aineid, mis ei ole
loetletud üheski alltoodud klassis ja mida ei ole heaks kiitnud ükski riiklik või
rahvusvaheline ravimiorganisatsioon.
4.2. Anaboolsed ained
a) Anaboolsed androgeensed steroidid (lihasmasi suurendavad steroidid)
b) Muud anaboolsed ained, sh selektiivsed andogeeniretseptori modulaatorid
(SARM-id).
c) Beeta-2 agonistid, v.a juhtudel, kui veterinaar/kirurg on aine määranud
bronhodilaatori ravis (bronhide suurendamine), mida kasutatakse ravimiameti
poolt selliseks raviks heaks kiidetud annustes.
4.3. Peptiidhormoonid, kasvufaktorid (kasvuhormoonid) ja sarnased ained
a) Erüptropoetiini stimuleerivad ained, sh, kuid mitte piiratud: erythropoietin
(EPO), epoetin alfa, epoetin beta, darbepoetin alfa, methoxy polyethylene
glycol-epoetin beta, peginesatide, hypoxia-inducible factor (HIF-1) stabilizers
(näiteks koobalt) and aktivaatorid (näiteks ksenoon, argoon).
Erüptropoetiini stimuleerivad ained, sh, kuid mitte ainult: …
b) Kasvuhormoonid või kasvuhormooni indutseerivad tegurid, insulin nagu
growth factor (IGF-1), fibroblast growth factor (FGF), hepatocyte growth
factor (HGF), mechanogrowth factor (MGF), platelet derived growth factor
(PDGF) ja teised growth factors.
c) Sünteetilised valgud ja peptiidid ning endogeensete valkude ja peptiidide
sünteetilised analoogid, mis ei ole heaks kiidetud kasutamiseks inim- või
veterinaarmeditsiinis.
4.4. Hormoonid ja ainevahetuse modulaatorid
a) Aromatase inhibiitorid
b) Selektiivsed östrogeeniretseptori modulaatorid(SERM-id) ja teised
östrogeenivastased ained
c) Ained, mis võivad muuta müostatiini funktsiooni (lihaskasvu piiramise
takistamine), sh, kuid mitte ainult moüstatiini inhibiitoritele.
d) insuliin
e) Peroxisome proliferator-activated receptor gamma agonists, kaasa arvatud
kuid mitte piiritletud to GW 1516
f) AMPK activators, kaasa arvatud kuid mitte piiritletud to AICAR (5-
aminoimidazole-4- carboxamide-1-β-D-ribofuranoside)
4.5. Mitmesugused muud keelatud ravimeetodid ja ained
a) Cobratoxin ja teised toksiinid samasuguse struktuuri ja toimega
b) Capsaicin
c) Taimeekstraktid (näiteksSarapin, Saralgyl)
d) Polyacrylamide hydrogel
e) Ainete kasutamine, mis sisaldavad arseeni, pliid, elavhõbedat, krotoniõli või
seedriõli. Lisaks on keelatud muud tooted, preparaadid, protseduurid ja ained,
mida kasutatakse eesmärgiga mõjutada vereringet nahas ja aluskudedes, kui
see põhjustab hobusel ebamugavustunnet, valu või nahakahjustusi
(tulitavad/ville tekitavad ained/naha ärritajad) sh põletamine ja blistertamine
f) Radiaoaktiivsete implantaatide kasutamine
g) GnRH vaktsiin
h) Täkkudel hCG kasutamine
e) Pergolide
f) Osoon
g) Looduslikult esinevate ainete (nt koobalt ja nikkel) ebaloomulikult suurte
annuste manustamine.
h) Ravi bisfosfonaatidega alla 4-aastastel hobustel või bisfosfonaatidega, mida ei
ole ravimina heaks kiidetud/registreeritud. Samuti on keelatud ilma
müügiloata bisfosfonaatide kasutamine hobustel. See hõlmab kõiki amino-
bisfosfonaate (näiteks zoledronate, alenodronate, pamidronate )
III. RAVIMITE KEELUAJAD
Siin välja toodud keeluaegu tuleks pidada miinimumnõueteks. Keeluaegu arvestatakse alates
ravimi/aine viimasest manustamisest või muu ravi lõpetamisest kuni esimese võistluse alguseni. Kui
aine või ravim avastatakse hobuse bioloogilises materjalis, siis loetakse see keelatuks ka siis, kui
ravimit on manustatud varem kui siin välja toodud keeluaeg.
Allpool loetletud keeluajad kehtivad alati, v.a juhul, kui konkreetse aine jaoks on antud
konkreetne keeluaeg.
a) Keeluaeg puudub
– Kaitsva, desifintseeriva, pehmendava, imava, kokkutõmbava, kuivatava või
keratolüütilise toimega aine paikne kandmine nahale.
– Hobuse maha jahutamine (vedelas olekus) veega.
– Soolalahuste ja/või niisutavate lahtistite kasutamine. (näiteks glaubrisool)
– Kõik desinfektsioonivahendid näiteks kloramiin, chlorhexidine, cetylpyridinium chloride
– Emakasisesed implantaadid inna edasilükkamiseks.
b) Võistluspäeval keelatud
Võistluspäeva alguseks loetakse sama päeva keskööd, kell 00.00. Võistluspäev
lõppeb siis, kui hobune on oma võistluse lõpetanud.
– Nasal strips
– Inhalatsiooniteraapia
– Nina-söögitoru/nasogastraalsondi sisestamine
– Rektaalne vedelikuteraapia
– Jahutamine muude vahenditega kui vedeliku olekus vesi, muda või paiksete
preparaadide/linimendidega, millel ei ole keeluaega.
– Elektriliste massaažiaparaatide ja muude elektriseadmete kasutamine.
– Füüsiline ravi, sh kiropraktika; pehme laser- ja valgusteraapia; naprapaatiline,
osteopaatiline, ultraheli ja magnetravi.
c) 24 tundi enne võistlust keelatud
– Leeliselised ained (nt vesinikkarbonaat ja tsitraadid)
d) 96 tundi enne võistlust keelatud
– Süstimine või tilgutamine, ükskõik millistel tingimustel
– Närvisüsteemi mõjutavad ained
– Tugi- ja liikumiselundkonda mõjutavad ained
– Ained, millel on lihaseid lõdvestav toime
– Seentevastased ravimid
– Lokaalne antimikroobne ravi kloraamfenikooli või fusidiinhappe
preparaatidega
– Apteegiravimid
– Inimravimid, mille puhul ei ole määratud keeluaega
– Veterinaarravimid, mis ei ole määratud hobustel kasutamiseks
– Taimsed ravimid (suukaudseks manustamiseks)
– Homöopaatilised ravimid
– Seadmed, mida turustatakse kui “valuvaigistava toimega”
– Transkutaanne närvistimulatsioon (TNS)
– Akupunktuur
– Laserravi (v.a “pehme laser”)
e) 7 päeva enne võistlusi keelatud
– Röga lahtistavad ravimid näiteks bromhexine, dembrexine, acetylcysteine
f) 8 päeva enne võistlusi keelatud
– Antimikroobsed ravimid (antibiootikumid), v.a prokaiinbensüülpenitsilliin, mille
keeluaeg on 14 päeva ja lokaalne ravi kloorfenikooli või fusidiinhapet sisaldavate
salvidega, mille keeluaeg on 96 tundi.
g) 10 päeva enne võistlust keelatud
– Lööklaine- või impulssravi (ravi tohib läbi viia ainult volitatud
veterinaarkirurg)
h) 14 päeva enne võistlust keelatud
– Liigesesüstid/sünoviaalne punktsioon
– Lühiajalise toimega ja kiire toimega glükokortikoidid (kortisoon). Liigese- ja
kõõlustesüstide puhul keelatud aeg 28 päeva, välja arvatud dexamethasone sodium
fosfaat, millel on keelatud aeg 14 päeva
– Bronhhe laiendavad ravimid (näiteks salbutamol, salmeterol, beclo-
methasone, budesonide, theophylline)
– Põletikuvastased ravimid
– NSAID, välja arvatud NSAID pikaajalise toimega näiteks firocoxib, millel on Keeluaeg 30
päeva
– DMSO
– ACTH
– IRAP
– Cyclosporine ja teised Immuunreaktsiooni pärssivad ained
i) 28 päeva enne võistlust keelatud
– Arti-Cell Forte
– Kõik glükokortikoidid (kortisoon), v.a need, mis on mainitud jaotises “h”.
Pikaajalise toimega glükortikoide (näiteks triamcinolone acetonide, betamethasone
phosphate/betamethasone acetate ja methylprednisolone acetate) on lubatud turustada/müüa
inimestele, kuid mitte hobustele kasutamiseks. Selle tõttu lasub veterinaararstil nende ravimite
väljakirjutamisel hobustele suurem vastutus. Soovitatud keeluajad pärast selliste ravimite
süstimist liigestesse või kõõlustesse põhinevad empiiriliselt kindlaks tehtud annustel, mis on
kliinilises praktikas levinud, süstituna ühte või kahte liigesesse. Suuremate annuste ja rohkem, kui
kahe liigese/kõõluse süstimisega, tuleb keeluaega oluliselt üle 28 päeva pikendada. Pikendatud
keeluaja määramise eest on vastutav professionaalne veterinaararst. Methylprednisolone acetate
on iseäranis kauakestev mõju ja on väga aeglaselt eemaldav ning seetõttu ei ole see soovitatav
võistlushobustel. Triamcinolone acetonide ja teistel depot formulations võib olla väga pikk
eraldus aeg isegi pärast lihasesisest süsti
j) 60 päeva enne võistlust keelatud
– Bisfosfonaate ((Tildren® and Osphos®) ei ole lubatud kasutada alla 4-aastastel
hobustel. Enne bisfosfonaatide manustamist on vajalik veterinaarkontroll.
Tooteid tuleb manustada tootja poolt heakskiidetud näidustuste ja
manustamisviiside järgi. See tähendab, et nt liigesesisesed süstid on keelatud.
Keelatud on ka bifosfonaadid, millel puudub müügiluba hobustele, sh kõik
aminobifosfonaadid.
k) 1 aasta enne võistlusi keelatud
– Pikatoimeline hormoonravi inna edasilükkamiseks (näiteks Progesterone)
IV. Ravimite keeluajad
Veterinaarmeditsiini farmaatsiatoodete kogumikus loetletud ravimite keeluajad kehtivad ainult siis,
kui järgitakse tootja soovitusi annustamise, annustamisintervallide, manustamisviisi ja ravi kestuse
osas. Kõrvalekallete korral võib olla vajalik keeluaegade pikendamine.
Hobustel kasutamiseks lubatud ravimite toimeaine nimetus ja keeluaeg:
Aine nimetus Minimaalne
keeluaeg
Lisainfo
Acepromazine 7 päeva
Acetylcysteine 7 päeva
Adrenaline 96 tundi
Altrenogest 14 päeva Ei ole soovitatav
võistlushobustele
Benzylpenicillin 8 päeva
Benzylpenicillin procaine 14 päeva
Benzylpenicillin procaine
+ dihydrostreptomycin
14 päeva
Benzylpenicillin procaine +
dihydrostreptomycin +
sulfadimidine
14 päeva
Buprenorphine 6 päeva
Buserelin acetate 96 tundi
Butorphanol 6 päeva
Butylscopolamine 96 tundi
Cimetidine 96 tundi
Clenbuterol 28 päeva
Ei ole lubatud kasutada alla 4-
aastastel hobustel.
.
Clodronate 60 päeva
Cloprostenol 96 tundi
Cromoglycate 14 päeva
Detomidine 96 tundi
Dexamethasone 28 päeva
Dexamethasone sodium phosphate 14 päeva
Dihydrostreptomycin 8 päeva
Dinoprost 96 tundi
Enrofloxacin 8 päeva
Febantel 96 tundi
Fenbendazole 96 tundi
Firocoxib 30 päeva
Flunixin 14 päeva
Gentamicin 8 päeva
Heparin 96 tundi
Hydroxietyl salicylate 96 tundi
Isoflurane 96 tundi
Ivermectin 96 tundi
Ivermectin and praziquantel 96 tundi
Ketamine 96 tundi
Ketanserin 0 tundi
Ketoprofen 14 päeva
Levomenthol 96 tundi
Lidocaine 96 tundi
Lidocaine + adrenaline 96 tundi
Luprostiol
Meloxicam
Mepivacaine
Metamizole/Dipyrone
Misoprostol
Moxidectin
Moxidectin/praziquantel
Omeprazole
Oxytetracycline
Oxytetracycline + Polymyxin B
Oxytocin
Pergolide mesylate
96 tundi
14 päeva
6 päeva
7 päeva
96 tundi
96 tundi
96 tundi
96 tundi
8 päeva
96 tundi
96 tundi
Keelatud
Phenylbutazone 14 päeva
Polysulfated glycosaminoglycan 14 päeva
Praziquantel 96 tundi
Prednisolone 14 päeva
Procaine 96 tundi
Pyrantel pamoate 96 tundi
R-cloprostenol 96 tundi
Romifidine 5 päeva
Scopolamine 96 tundi
Sodium hyaluronate 14 päeva
Sucralfate 96 tundi
Sulfadiazine 8 päeva
Sulfadoxine 8 päeva
Suxibuzone 14 päeva
Teetanus vaktsiin Teophylline 96 tundi
Teophylline 14 päeva
Tiludronic acid
Trimethoprim
60 päeva
8 päeva
Ei ole lubatud kasutada alla 4-
aastastel hobustel
Trimethoprim + sulfadiazine 8 päeva
Trimethoprim/sulfadoxine 8 päeva
Vaktsiinid hobuse gripi, teetanuse,
herpes, marutaudi ja usside vastu
Vedaprofen
Vitamin A, D2 ja E (süstimiseks)
Vitamin B (süstimiseks)
Vitamin E (süstimiseks)
Xylazine
96 tundi
14 päeva
96 tundi
96 tundi
96 tundi
6 päeva
V. Inhalaatorite kaudu manustatud ravimite keeluajad.
Inhalaatori kasutamine võistluspäeval ei ole lubatud.
Inhalaatori kaudu manustatav bronhodilaator. (näiteks
salbutamol, salmeterol, bechlomethasone, budesonide)
14 päeva
Soolalahus Ei ole võistluspäeval lubatud.
Muud ravimid, mida manustatakse inhalaatoriga. Sõltub ravimi keeluajast
VI. Välispidiseks kasutamiseks mõeldud toodete, sööda ja toidulisandite
keeluajad
Keeluaega ei ole ainult kaitsva, desifintseeriva, pehmendava, imava, kokkutõmbava,
kuivatava või keratolüütilise toimega preparaatidel, mida kasutatakse paikselt nahal.
Antibakteriaalseid või seenevastaseid aineid sisaldavate salvide/linimentide minimaalne
keeluaeg on 96 tundi, v.a procaine benzylpenicillin, NSAIDs, ja glükokortikoidide
sisaldavate prepataaride puhul, millel on keeluaeg 14 päeva.Raviseadmetel või
ravimeetoditel, mida turustatakse “valuvaigistavana”, on minimaalne 96-tunnine keeluaeg.
Võistluspäeval ei tohi hobusele anda muud, kui tavapärast sööta.
a) 48 tundi
Keeluaeg
Taimsed
ravimid, näiteks
– Hobukastan (horse chestnut)
– mungapipar (mon’s pepper)
– punane siilkübar (purple coneflower)
– Naistepuna (St John’s wort)
– Varemerohi (common comfrey)
– Palderjan (valerian)
b) 96 tundi keeluaeg:
Ained, mis on klassifitseeritud inimravimiteks või taimseteks ravimiteks, näiteks:
– Benzocaine
– Glucosamine
– Harpagophytum procumbens (Devil’s claw)
– Heparin
– Kofeiin (sealhulgas guaraanat sisaldavad tooted)
– Levomenthol, mentool
– Salicylic acid, diethylamine- hydroxyethyl- and methyl salicylate
– Alpha casozepine
– Confidence EQ
VII. Teatavate endogeensete ja/või loooomulikult esinevate
ainete väärtused/kogused
Nimetus Lubatud kogus
Arseen Arseeni üldsisaldus uriinis – 0.3 mikrogrammi milliliitri kohta
Boldenone Täkkudel sisaldus uriinis – 0.015 mikgogrammi konjugeeritud boldenone’i
Süsinikdioksiid Vereplasmas – 36 millimooli süsinikdioksiidi liitri kohta
Koobalt Uriinis – 0.1 mikrogrammi koobaltit milliliitri kohta
Vereplasmas – 0.025 mikrogrammi koobaltit (vaba ja valkudega seotud)
milliliitri kohta
Dimethyl sulphoxide
(DMSO)
Uriinis – 15 mikrogrammi dimetüülsulfoksiidi milliliitri kohta
Vereplasmas – 1 mikrogramm dimetüülsulfoksiidi milliliitri kohta
Estranediol in
male horses
(v.a. ruunad)
0.045 microgrammi free and glucuroconjugated 5α-estrane-3β, 17α-diol
milliliitris uriinis, kui on uurimisefaas.
the free and glucuroconjugated 5α-estrane-3β, 17α-diol exceeds the free
and glucuroconjugated 5,10 estrene-3β,17α-diol uriinis
Hüdrokortisoon Uriinis – 1 mikrogramm hüdrokortisooni milliliitri kohta
Methoxytyramine Uriinis – 4 mikrogrammi vaba ja konjugeeritud 3-metoksütüramiini
milliliitri kohta
Salitsüülhape Uriinis – 750 mikrogrammi salitsüülhapet milliliitri kohta või
Vereplasmas – 6.5 mikrogrammi salitsüülhapet milliliitri kohta
Testosteroon Uriinis – 0.02 mikrogrammi vaba ja kojugeeritud testosterooni milliliitri
kohta (ruunad)
Vereplastmas – 100 piktogrammi vaba testosterooni milliliitri kohta
(ruunad, varsad, märad (v.a tiinetel märadel)
Uriinis – 0.055 mikrogrammi vaba ja konjugeeritud testosterooni milliliitri
kohta (varsad, märad, v.a tiinetel märadel)
Prednisolone Uriinis – 0.01 mikrogrammi vaba prednisolooni milliliitri kohta
NB: Konjugeeritud aine on aine, mida saab konjugaatidest vabastada.
Iga lubatud kogust, sh sama aine sisaldust uriinis ja vereplasmas, saab rakendada
iseseisvalt.
VIII. Ained, millel on määratud piirmäärad piirid.
Allpool on loetletud ained, millele on kehtestatud piirmäärad. Tärniga * on
märgitud ained, mille jaoks on kehtestatud piirid nii uriinis kui plasmas. Vastavalt
EHSLC ja NEMAC-i otsustele ei ole piirid avalikud.
• Acepromazine*
• Altrenogest*
• Atropine
• Betamethasone
• Bromhexine/ambroxol
• Bufotenine
• Butorphanol*
• Butylscopolamine (N-butylscopolamine) *
• Caffeine*
• Camphor
• Carprofen*
• Clenbuterol
• Cocaine
• Dantrolene (metabolite)*
• Dembrexine*
• Detomidine (3’-hydroxydetomidine) *
• Dexamethasone
• Diclofenac*
• Dimethyltryptamine (DMT)
• Dipyrone (as 4-MAA) (=metamizole) *
• Eltenac
• Etamiphylline
• Firocoxib*
• Flunixin*
• Furosemide*
• Guaifenesin
• Hordenine
• Hydroklortiazid*
• Ibuprofen
• Ipratropium
• Ketoprofen
• Lidocaine (3-hydroxy lidocaine) *
• Meclofenamic acid*
• Meloxicam*
• Menthol
• Mepivacaine
• Morphine (morphine glucuronide)
• Naproxen
• Nimesulide
• Omeprazole*
• Oxazepam
• Phenylbutazone*
• Procaine *
• Romifidine*
• Salbutamol
• Scopolamine
• Teophyline*
• Theobromine
• Tiludronic acid
• Triamcinolone acetonide
• Trimethoprim*
• Vedaprofen*
• Xylazine (metabolite/s)
MÄRKUS: Kui proovist leitakse kaks või enam sarnast ainet, siis ainete sisalduse piirangud
ei kehti (nn “kokteilireegli” tõttu). Selle eesmärk on veenduda, et mitut sarnast ravimit ei
kasutata koos väiksemates annustes, et vältida uuringu piiride ületamist. Piirangud ei kehti
võistlusvälisel testimisel.
“Kokteilireegli” erandid on järgmised kombinatsioonid:
– Detomidine, romifidine või xylazine koos butorphanol’iga
– Atropine and scopolamine
– Butylscopolamine ja dipyrone/metamizole
Copyright © 2021 Hipodroom. All rights reserved.
