EESTI TRAAVILIIDU VÕISTLUSMÄÄRUSED
JÕUDLUSKONTROLLI LÄBIVIIMISE KORD
1. Võistlusmääruste täitmine
Traavivõistlusi võib pidada ehk jõudlusandmeid võib koguda organisatsioon (jõudlusandmete koguja), kelle võistluse korraldus vastab antud võistlusmääruste
tingimustele ja on tunnustatud Eesti Traaviliidu (edaspidi: ETL) poolt.
Tunnustuse saamine toimub vastavalt
EESTI SOOJAVERELISTE TRAAVIHOBUSTE Jõudlusandmete koguja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord.
Määrusi peavad täitma lisaks ka järgmised isikud:
hobuse omanik ja kasvataja, treener, treeneri õpilane, sõitja ja tallimees, kõik kes töötavad või võistlevad ETL-ga kooskõlastatud võistlustel.
Kõik mainitud isikud on kohustatud tundma käesolevaid võistlusmäärusi. Antud määruste võistlusi puudutav osa kehtib võistlusterritooriumil võistluste ajal.
Võistlusterritooriumiks on võistlusraja, tribüüni- ja tallide alad.
Võistlusaeg algab tund aega enne esimese jooksu paraadi ja lõpeb pool tundi peale viimase jooksu finišhit.
Käesolevate võistlusmääruste järgi tehtud otsused kohtusse edasikaebamisele ei kuulu.
2. Registreerimata traavivõistlustel osalemine
ETL võib anda võistluskeelu Eestis toimunud, kuid ETL´iga mittekooskõlastatud traavivõistlustel osalenud hobustele. See keeld võib kehtida ka hobuse omaniku, treeneri ja sõitjate kohta ning puudutada ka antud hobuse omaniku teisi hobuseid.
3. Võistluste personal
Alljärgnevad ametiisikud moodustavad võistluste läbiviimiseks vajaliku personali:
- peakohtunik
- distantsikohtunikud
- finishikohtunikud
- starter
abilistega
- loomaarst,
stardikorraldaja ja talliterritooriumi valvur
- sõidukohtunikud
- võistluste
korraldaja
- diktor
- totalisaatori
juhataja
- sekretärid
- rajameister
- teised
ametiisikud
Kui keegi ülalmainitud ametiisik (p. 1-10) või tema lähedane sugulane on hobuse omanik või sõidab sellega, siis selle jooksu ajal ei tohi ta osaleda
võistlusi läbiviiva personali töös.
Võistluste ametiisik ei tohi võistlustel sõitjana osaleda, välja arvatud ETL eriloal.
Võistluste personal ja totalisaatori töötajad ei tohi võistluspäeval, millal nad täidavad ametikohustusi, mängida totalisaatoril ning osaleda ka muudel traavivõistlustega seotud ennustustes.
Lähedasteks sugulasteks loetakse vanavanemad, vanemad, abikaasad ja elukaaslased, lapsed, lapselapsed ja õed-vennad.
4. Peakohtunik ja võistluskohtunikud
ETL kinnitab peakohtunikuks isiku, kellel on traavivõistluste läbiviimise teadmised ja kogemused, kes on aktiivselt tegutsenud kohtunikuna ning tunneb
põhjalikult võistlusmäärusi.
Peakohtuniku kohustused:
- jälgida võistlusmäärustiku täitmist võistlusajal võistlusterritooriumil;
- otsustada sõitjate vahetused;
- otsustada, kas sõitja võistlustest eemalejäämisel on mõjuv põhjus;
- koordineerida kohtunikekogu ja personali tööd;
- lasub põhivastutus hobuste võistlustulemuste hindamisel ning passiivsete sõitude fikseerimisel;
- võistluste lõppedes koostada võistlusprotokoll, mis esitatakse ETL´le.
Peakohtunik kuulub kohtunikekogu koosseisu ja on selle esimees.
Kohtunikekogusse kuulub lisaks peakohtunikule vähemalt kolm ja maksimaalselt
kuus inimest, kellest üks on aseesimees. Kohtunikekogu peab olema otsustusvõimeline kogu võistlusaja.
ETL´i juhatuse esimees, juhatuse liige, direktor või teised alaliselt ETL´is töötavad isikud ei tohi töötada peakohtunikuna ega kuuluda kohtunikekogu koosseisu, kui ETL´i juhatus mõjuval põhjusel ei anna eriluba.
Kohtunikekogu ülesandeks on:
- jälgida võistlusmääruste täitmist;
- lahendada erimeelsused;
- heaks kiita või diskvalifitseerida hobuse sõit;
- kõrgeima organina otsustada finishijärjestus;
- määrata karistused;
- teatada loomaarstile kõik hobusele määratud karistused;
- otsustada, kas võistlused katkestada või ära jätta;
- palve korral teha kirjalik ettekanne ETL´ile rajal juhtunud õnnetustest või määruste rikkumistest;
- koostada kirjalik ettekanne õnnetuste kohta, millede puhul võib üles kerkida õnnetuse kahjude korvamine kindlustuse poolt.
Kohtunikekogu arutab kõiki võistluste ajal võistlusterritooriumil juhtuvaid määruste rikkumisi, välja arvatud need juhud, millede lahendamine kuulub
veterinaararsti kompetentsi. Kohtunikekogu otsuse määrab lihthäälteenamus. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab esimehe hääl.
5. Finišhikohtunikud / finišhikohtunikekogu
Finishikohtunik(ud) koostab paremusjärjestuse kohta esildise ja kinnitab ning teatab võistluste sekretärile saavutatud ajad. Finishi kohtunikekogu esimeheks on finishikohtunik ja talle on abiks aegade võtjad ning paremusjärjestuse kontrollija. Ajavõtjateks võivad olla nii (võistluste) kohtunikekogu liikmed kui ka finishikaamera. Finishikohtunik peab kindlustama võimaluse teatada finishijärjekord ka finishikaamera abita.
Finishikohtunik saadab teate totalisaatoris kohtadele tulnud hobuste paremusjärjestuse kohta kohtunikekogule kinnitamiseks. Kohtunikekogu esimehe
poolt kinnitatud paremusjärjestus saadetakse totalisaatori juhatajale, sekretärile ja diktorile. Kinnitatud paremusjärjestus protesteerimisele ei kuulu.
6. Starter koos abilistega
Starter koos abilistega juhib ja kontrollib võistlejaid soojendamisel, paraadil, starti kogunemisel ning jooksus. Kui start ei vasta määrustele, seda korratakse kohtunikekogu, starteri või tema abiliste signaali peale. Starter abilistega jälgib jooksu kulgu. Kui jooksu ajal toimub õnnetus või määruste rikkumine, teatab starter sellest kohtunikekogule.
7. Veterinaararst, stardi korraldaja, talliterritooriumi valvur ja valvesepp
Veterinaararst on võistlustel kõrgeim loomakaitseseaduste järgimise kontrollija. Koos kohtunikekoguga või üksi on ta ülesanded järgmised:
- jälgida loomakaitsealaste seaduste täitmist;
- kontrollida hobuseid ja nende varustust enne starti;
- kontrollida hobuste transporti;
- otsustada koos kohtunikekogu ja rajameistriga võistluste jätkamise või katkestamise üle;
- anda esmaabi ja vajaduse korral määrata hobune edasisele ravile;
- otsustada haige või vigastatud hobuse hukkamine;
- kontrollida dopingut;
- kontrollida valjastust, varustust ja hobuse võistluskõlblikust;
- vajadusel identifitseerida hobune;
- anda suuline või kirjalik ettekanne hobuse võistlustest eemale jäämise kohta haiguse või vigastuse tõttu.
Stardi korraldaja ülesanded:
- juhtida hobuste kogunemist paraadile;
- aidata veterinaararsti stardieelses kontrollis;
- kontrollida hobuste valjastust ja võistlejate võistluskõlbulikkust;
- vajaduse korral aidata kohtunikekogu ühenduse pidamisel sõitjatega.
Talliterritooriumi valvur:
- kontrollib hobustega ringi käimist tallide territooriumil;
- jälgib üldist korda tallide territooriumil;
- aitab veterinaararsti transpordivahendite ja varustuse korrasoleku kontrollil;
- koostab teate õnnetuse kohta ja teeb kahjude arvestuse õnnetuse kohta kohe peale selle toimumist;
- vajaduse korral aitab kohtunikekogu ühenduse pidamisel sõitjatega.
Valvesepp
- kontrollida raudade kasutust;
- informeerida vale rautuse kasutamisest kohtunikekogu
8. Diktor
Diktor allub kohtunikekogule ja töötab kohtunikekogu juhtnööride järgi.
9. Distantsikohtunikud
Distantsikohtunikud asuvad võistlusrajal kohtunikekogu poolt määratud kohtadel. Nad jälgivad, et võistlejad täidaksid võistlusmäärusi ja teatavad
määruste rikkumisest kohe kohtunikekogule. Soovitav on distantsikohtunikel salvestada tegevus videokaameraga.
10. Võistluste korraldaja
Võistluste korraldaja koos abilistega võtab vastu kinnitused võistlejate osavõtu kohta ja teatab võimalikest kava muudatustest kohtunikekogule, kes
edastab need diktorile ja totalisaatori juhatajale. Lisaks sellele talletab võistluste korraldaja hobuste tulemused. Korraldaja koostab võistluste programmi, jaotab hobused määrustepäraselt gruppidesse, vajaduse korral määrab handicap stardid ja loosib hobuste stardirajad. Korraldaja kontrollib, et hobusel ja sõitjal on võistlusõigus selles stardis, kuhu ta on kavas märgitud.Kui hobusel ei ole õigust stardis osaleda, peab korraldaja kohe võtma ühendust kohtunikekoguga olukorra selgitamiseks.
11. Hobuse identifitseerimine
Hobune identifitseeritakse hiljemalt 1 enne võistluste algust juhul kui tekib kahtlus hobuse vastavuses või kui hobune tuleb esmakordselt ETL poolt tunnustatud võistlustele. Identifitseerimise ajal ei tohi hobusel olla märgiste nägemist segavaid katteid või varustust. Identifitseerimata hobusest peab võistlustele ülesandja teatama ülesandmise ja registreerimise ajal. Korduv identifitseerimine teostatakse juhul, kui hobune pika vaheaja järel alustab uuesti võistlemist. Kahtluse korral võidakse keelata hobuse osalemine võistlustel. Iga võistlusregistrisse kantud või kandmiseks ülesantud hobuse omanik peab nõustuma, et tema hobust korduv identifitseeritakse. Kui omanik keeldub sellest, siis hobust ei registreerita või juba registreeritud hobune kustutatakse registrist või tõuraamatust. Identifitseeritud hobune kantakse võistlusregistrisse. Kui hiljem selgub, et hobuse identifitseerimisandmed ei lange kokku antud hobusega, võib ETL ära võtta hobuselt tema võidusumma. Otsuse võidusumma muutmise kohta teeb ETL juhatus eraldi.
12. Andmed välismaise hobuse kohta
Välismaise hobuse kohta, kes osaleb võistlustel Eestis, peab esitama ETL´ile hobuse tõutunnistuse (passi), sertifikaadi või hobuse kodumaa keskorganisatsiooni tunnistuse, milles on ära toodud hobuse värvus ja märgised ning vajalikud andmed võistluskava jaoks. Esimest korda Eestis võistlustel osalev välismaine hobune identifitseeritakse. Identifitseerija käsutuses peab olema tõend hobuse kodumaa keskorganisatsioonilt, milles on märgitud hobuse värvus ja märgised.
Võistlustel osalev välismaine hobune peab olema üles antud vähemalt üks tööpäev enne tavalist ülesandmispäeva.
13. Hobuse vanus
Võistlusregistrisse märgitud hobuse vanust arvestatakse tema sünniaasta 01. jaanuarist.
14. Hobuste võistlusgrupid ning võistlusõigus
Jõudluskontrolli võib läbi viia jagades hobused gruppidesse kasutades ühte või mitut alltoodud kriteeriumi:
14.1.Vanuse järgi:
- 2-aastased
hobused
- 3-aastased
hobused
- 3- ja
4-aastased hobused
- 3-aastased
ja vanemad hobused
- 4-aastased
hobused
- 4-aastased
ja vanemad hobused
- 5-aastased ja vanemad
hobused.
2-aastaste hobuste võistlusõigus algab 1. juunil ja nad võistlevad oma
gruppides. Kvalifikatsiooni jooks on lubatud alates 1.maist. Lubatud on ainult üks
start seitsme päeva jooksul ja ajavahemikul 01.06. – 31.12. kokku 14 starti.
Omaniku, treeneri ja ETL`i nõusolekul võib 2-aastane hobune osaleda ka 3-aastaste gruppides.
3-aastastele hobustele on lubatud 1 start päevas ning maksimaalselt 2 starti seitsme päeva jooksul, kuid mitte järgnevatel päevadel. Vanemate hobustega võivad koos startida vaid treeneri nõusolekul. 4-aastased ja vanemad hobused võivad päevas osaleda kahes stardis ning 7 päeva jooksul kolmes stardis.
Mära võib võistelda 150 ööpäeva pärast varssumist või 90 ööpäeva peale varsa surma.
ETL võib piirata oma võistlustel rahvusvahelist osavõttu.
Võistlemisõigust ei ole:
- üle 14 aasta vanusel täkul/ruunal;
- üle 12 aasta vanusel märal;
- hobusel, kes on tiine üle 120 ööpäeva;
- varsaga märal;
- lonkaval või muidu haigel hobusel;
- välismaal registreeritud hobusel, kellele on antud võistluskeeld oma kodumaal või mujal;
14.2 võidetud auhinarahade järgi:
– aluseks võetakse kogu teenitud summa
– aluseks võetakse 5 viimase stardi auhinnarahade summad
14.3 Soo järgi gruppide moodustamine:
– grupp märadele
– grupp täkkudele ja ruunadele
– grupp täkkudele.
14.4 Tõuraamatu järgi
– Eesti Soojavereliste Traavlite tõuraamatusse kantud hobustele
– Eesti Soojavereliste Traavlite tõuraamatusse A osasse kantud hobustele
– Eestis treeningus olevatele ja Eesti Soojavereliste Traavlite tõuraamatusse kantud hobustele
– tõuramaatu piiranguta.
14.5 Hobuste rekordite järgi
-üldine rekord
-viimase aasta rekord
-viimase kahe aasta rekord
14.6 Hobuste esikohtade arvu järgi
15. Kvalifikatsioonistardid
Võistlusõiguse saamiseks peab hobune läbima kvalifikatsioonistardi vähemalt 2100 meetrisel distantsil voltstardist. Distants tuleb läbida vastavalt ETL`i poolt kinnitatud alljärgnevatele aegadele:
2 aastased hobused – 3.13,2 / 1.32,0
3 aastased hobused – 3.04,8 / 1.28,0
4 aastased ja vanemad hobused – 2.58,5 / 1.25,0
Kvalifikatsioonistardi tulemus kantakse hobuse Võistlusprotokolli
Halbade raja- ja ilmastikutingimuste korral võib võistluste korraldaja ETL’i loal muuta kvalifikatsiooni aegu, mis tuleneb eelnevalt teatavaks teha.
Kvalifikatsioonistardi peavad läbima hobused:
- kes ei ole võistelnud;
- kelle võistluspaus on üle 12 kuu;
- kes kolm viimast starti on katkestanud või kes on diskvalifitseeritud;
- kes on määratud kvalifikatsioonistarti kohtunikekogu poolt.
Vajadusel võib kohtunikekogu määrata hobusele võistlusõiguse tagastamiseks kvalifikatsioonistardi.
Kvalifikatsioonistarti ei loeta hobuse startide arvu ja sõitja statistika hulka. Omaniku või treeneri soovil võib hobune teha proovistardi (rutiinstardi), mida ei arvestata ametlikus statistikas. Proovistardi ebaõnnestumise korral ei kaota hobune võistlusõigust.
16. Võistluste klassifikatsioon, stardiviisid ja võistlusalad
Kõikidel võistlustel peab distantsi pikkuseks olema vähemalt 1600 meetrit, erandkorras võib korralda võistlusi lühemal distantsil, mille tulemust aga
ei fikseerita ega arvestata jõudluskontrollina, küll aga arvestatakse auhinnaraha
Totalisaatoriga võistlused
16.1.1. Totalisaatoriga võistlustel nõutakse:
- hobuse võistlusõigust, mis on saadud kvalifikatsioonistardis;
- sõitjalt sõiduluba.
16.1.2. Totalisaatoriga võistlustel peab olema:
- mõõdetud ja kinnitatud võistlusrada;
- hobuste eelnev registreerimine;
- peakohtunik ja kohtunikekogu;
- ajavõtt finishikaameraga;
- rahalised preemiad.
16.1.3. Totalisaatoriga võistlustel fikseeritakse:
- ametlikud tulemused;
- Eesti ja hobuste rekordid;
- hobuse start;
- sõitja start;
- hobuse diskvalifitseerimine.
Koos totalisaatoriga võistlustega on lubatud korraldada ka kvalifikatsioonistarte.
Stardiviisid
Händikäpstart
Hobused jaotatakse eri distantsidele 20 meetriste vahedega.
Hobuste distantsid määratakse:
- hobuste rekordite või võidetud rahasummade järgi;
- kava koostaja poolt, tema arvates hobuste tegelike võimete järgi.
Kava koostaja otsus protesteerimisele ei kuulu. Kasutatakse voltstarti.
Rühmastart
Kõik hobused stardivad samalt lähtepositsioonilt. Stardis võib osaleda kõige rohkem 12 hobust.
Kitsastel radadel kehtivad järgmised piirangud:
Kui esimesest reast stardib:
8 hobust, siis kokku 12
7 hobust, siis kokku 10
6 hobust, siis kokku 9
5 hobust, siis kokku 7
4 hobust, siis kokku 6.
Autostarti käsitletakse eraldi p.39.
Võistlusvormid.
Rakendiga traav. Rakend peab vastama punktis 35 toodule.
Ratsatraav / monte
Ratsanikul peab olema ETL`i võistlusluba. Ratsaniku kaal koos varustusega peab olema vähemalt 60 kg. Piitsa pikkus võib olla maksimaalselt 85 cm ning
kannuste kasutamine on keelatud. Hobusel kasutatavad suulised peavad olema sellised, et hobune oleks sadulast käsitsi juhitav.
Amatöörsõitjate võistlused
VIP inimeste võistlused. Osaleda võivad tuntud inimesed, kellele antakse ühekordne sõiduluba ETL poolt.
Õpilasvõistlused – Osa võtavad sõitjaõpilased ja tallimehed. Osavõtuõiguse otsustab ETL.
Punktivõistlused – Sõitjad osalevad kahes või enamas stardis, kas samal päeval või järgnevatel võistlustel.
Eeljooksudega võistlused. Hobused jagatakse kahte või enamasse võimalikult võrdse võistlejate arvuga eeljooksu.
17. Võistluskava
Võistluste korraldaja koostab iga võistluse jaoks võistluskava. Võistluskava peab sisaldama järgnevat informatsiooni:
- võistluste organiseerija;
- võistluspäeval ametis olevad p.4 nimetatud ametiisikud;
- võistlusnumbrite värv, jooksu distants, klass, auhinnad, andmed ja võistlusstatistika hobuse kohta.
18. Võistlusrada
Võistlused peetakse ringrajal, mille pikkus on tavaliselt 1000 meetrit ja laius vähemalt 16 meetrit. Raja pikkust mõõdetakse ühe meetri kauguselt raja
siseservast. Rada peab olema mõõdetud pädeva organisatsiooni poolt, kahtlusel korral nõutakse kordusmõõtmist. Raja siseserv peab olema selgelt püsivate märgistega märgistatud nii, et see oleks võistlejatele, kohtunikele ja mõõtjatele selgelt nähtav ning samaaegselt võistlejatele ohutu. Raja peab pealtvaatajatest eraldama piirdeaiaga. Kurvidesse ehitatakse vajadusel vähemalt 2 meetri kõrgused platvormid kurvikohtunikele. Kui publikut lastakse raja sisemisele poolele, peavad raja ületuskohad olema valvatavad.
19.Võistlusdistantsid
ETL`i poolt kinnitatud võistlusdistantsid on järgmised:
- 1600 m – 2100 m
- 2100 m – 3200 m
20. Auhinnarahad
Igas stardis peab vähemalt kolmele esimesele kohale olema rahaline auhind, mille suurus ja jaotus hobuste arvu järgi on märgitud kavas. Osalevate hobuste arvust sõltuvalt jagatakse rahalisi auhindu tavaliselt järgnevalt:
- stardis 7 – 8 hobust, rahalisi auhindu vähemalt 4
- stardis 9 – 10 hobust, rahalisi auhindu vähemalt 5
- stardis 11 – 12 hobust, rahalisi auhindu vähemalt 6
21. Auhinnarahade summa
Hobuse auhinnarahade summa tuleneb registreeritud võistlustel võidetud auhinnarahadest ning rahalistest hooaja- ja eriauhindadest, millest pole
vähendatud osavõtumakse ega muid kulusid. Välismaal võidetud rahalised auhinnad ja seal jookstud rekordid kinnitatakse selle maa keskliidu kirjaliku teate alusel. Auhinnarahade arvutamisel võetakse aluseks U.E.T. iga-aastased kursid.Auhinnasummad märgitakse ETL`is hobuse võistlusandmetesse iga stardi kaupa ümardatult euroni
22. Hobuse rekordid
Hobuse rekord on tema parim kilomeetri aeg täpsusega 0,1 sekundit, mille ta on jooksnud Eestis või ametlikel võistlustel välismaal vähemalt 1600 meetri
distantsil.
Autostardiga jookstud rekordi juurde märgitakse “a”.
Voltstardiga jookstud rekordi juurde “v”.
Ratsatraavis/montes jookstud rekordi juurde “m”.
Kvalifikatsioonistardis jookstud aega hobuse ametlikuks rekordiks ei loeta.
23. Eesti rekord
Eesti rekordiks on Eestis registreeritud (EST märgisega) hobuse poolt võistlustel antud distantsil jookstud parim aeg.
Rekordid kinnitab ETL.
Eesti rekordid registreeritakse:
- 2-aastastele hobustele;
- 3-aastastele hobustele;
- 4-aastastele ja vanematele hobustele täkkude/ruunade ja märade lõikes eraldi distantsidel, mis on kinnitatud ETL`i poolt.
Eesti rekordiks loetakse totalisaatoriga võistlustel jookstud tulemused.
24. Sõiduluba
Igal traavivõistlustel osaleval sõitjal peab olema kehtiv sõiduluba. ETL`i sõiduloa taotleja peab olema vähemalt 14 aastane ja esitama samasuguse
tervisetõendi nagu autojuhti loa taotlemisel. Loa taotleja võtab osa kohustuslikust sõiduloa kursusest või tooma professionaalse treeneri käest soovituskirja. Lisaks peab ta vastama kirjalikult võistlusmääruste kohta esitatud küsimustele. Peale kirjaliku testi sooritamist demonstreerib ta hobuse käsitlemis-, rakendamis- ja juhtimisoskust. Kursuste edukal lõpetamisel antakse taotlejale vastav tunnistus. ETL on õigus nõuda kohtunike ettepanekul uut tervisetõendit või täiendavat
tervisekontrolli. Kui sõitja kasutab abivahendeid nägemise või kuulmise osas tavaelus, siis on tal kohustus kasutada neid samu vahendeid ka võistlustel osalemisel.
Sõiduluba kehtib 65-nda eluaastani. Peale seda võidakse sõiduluba pikendada veel 5 aastaks, kui sõitja esitab arstitõendi oma tervisliku seisundi kohta. Alates 70-ndast eluaastast on võimalik arsti loa esitamisel, sõiduluba pikendada veel ühe aasta kaupa. Sõiduluba kaotab kehtivuse, kui selle omanik ei ole 10 aasta jooksul
traavivõistlustel sõitjana osalenud. ETL`i juhatus võib välja antud sõiduloa annulleerida. Juhatuse poolt annulleeritud või kehtivuse kaotanud sõiduloa võib saada tagasi sõiduloa eksami uuesti sooritamisel.
Tingimused lubade saamiseks:
C- kategooria – vajalik sooritada eksamid, kaotab kehtivuse kui ei osale võistlustel 5 aasta jooksul, samuti on vajalik professionaalse treeneri soovituskiri.
B – kategooria vähemalt – 200 start eluaegselt, võistleb igal aastal 10 korda. Saab eluaegse õiguse kui on 100 või enam võitu.
A – kategooria vähemalt 700 starti, võistleb igal aastal vähemalt 30 korda. Saab eluaegse õiguse kui on 500 või enam võitu.
Amatöörsõitja on sõitja, kes ei teeni elatist traavlite sõitja või treenerina. Võib saada mistahes kategooria.
Professionaalne sõitja võib loobuda professionaali staatusest kui ta vastab
amatöötsõitja staatusele.
Amatöörsõijtate võistlused on ainult amatööride, kes ei ole omanud 3 aastat professionaalse sõitja sõiduluba.
Treenerid:
D- kategooria – amatöörtreener – võib treenida ainult enda hobuseid, vajalik sooritada vastav eksam.
C- kategooria treener – noorem treener – vajalik sooritada eksam, peab olema olnud tööl professionaalse treeneri juures vähemalt 3 aastat või omama A–kategooria sõiduluba ning vajalik soovituskiri või tunnistus vastava koolituse läbimisest.
B- Kategooria – proff treener – kogemustega treener, olnud aktiivne treener viimased 5 aastat, omab piisavalt hobuseid treeningus ning võistlustel
A- kategooria proff treener – on olnud aktiivne professionaalne treener 5 viimast aastat, on olnud eelnevalt treeneriks vähemalt 6 kuud hobus(t)ele, kellel on suurtel auhindadel Eestis Derby, Kriteerium, Baby Race 1 võit või 3 korda esikolmikus või treeneriks hobus(t)ele, kes on saavutanud samu tulemusi välisriigis korraldatud võistlustele auhinnafondiga miinimum 10 000 Eurot.
25. Varjunimi ja juriidiline nimi
Kui juriidilisest isikust hobuseomanik soovib esineda varjunime all, peab ta ETL`ilt kirjalikult taotlema varjunime registreerimist. Varjunime taotluses näidatakse ära omaniku/omanike nimed ja aadressid ning varjunime kontaktandmed:
aadress ja vastutav esindaja. Juriidilise isiku taotlusel tuleb lisada asutuse registreerimisnumber, juriidiline aadress ja tema nimel tegutsema volitatud isikute nimed.
Varjunimi registreeritakse korraga viieks aastaks. Registreerimine ja muudatuste sisseviimine on tasulised. Varjunime kasutamine ning juriidilise isiku nimel võistlustel osalemine on enne ETL`is registreerimist keelatud.
26. Hobuse registreerimine võistlustele ja sõitja valik
26.1 Hobuse registreerimine võistlusteks. Hobuse võistlusteks registreerimise eest on vastutav tema treener või treeneri äraolekul hobuse omanik.
Registreerija esitab hobuse kohta nõutavad andmed ning sõiduloaga sõitja nime ja vastutab, et:
- hobune on terve;
- hobune on võistlusvormis;
- esitatud hobuse andmed on õiged;
- võistlustesse puutuv info on õige:
- hobune on korrektselt vaktsineeritud vastavalt võistlusreeglitele;
- hobuse ravimisel on jälgitud ETL dopingureegleid
- kõik raviandmed on kantud ravikaardile ning pole rikutud ETL keelatud ainete ja keeluaegade reeglit
Hobuse treener kinnitab võistlusteks registreeritud võistleja osavõtu ning vastutab tema osalemise eest.
Võistlustele registreerimine toimub ainult kirjalikult info@hipodroom teel.
Registreerimis- või sellele järgneval päeval parandatud rekordi ja stardisumma muutumist arvesse ei võeta.
26.2 Sõitja valik.
Sõitja ei tohi võistelda teise isiku hobusega enda hobuse või oma lähedase sugulase hobuse vastu juhul kui hobune on treeningus teise treeneri juures.
Kui stardis on mitu sellist hobust, kes osaliselt kuuluvad sõitjale, peab sõitja võistlema selle hobusega, kellest talle kuulub suurem osa. Osaliselt sõitjale kuuluva hobuse all mõistetakse ka äriühingu hobust, milles sõitja omab üle 10%. Treener ei tohi võistelda kellegi teise treenitud hobusega enda treenitud hobuse vastu.
Renditud/liistud hobune on võrreldav enda omandis oleva hobusega. Sõitjavaliku kitsendused ei kehti punktivõistlustel
26.3 Aastal 2020 ja hiljem sündinud hobused
peavad olema vaktsineeritud gripi vastu järgnevalt:
Baasvaktsineerimine gripi vastu
koosneb kolmest osast:
I baasvaktsineerimine
II baavaktsineerimine 21-60 päeva
jooksul pärast I baasvaktsineerimist
III baasvaktsineerimine tuleb teha
120-180 päeva jooksul pärast II baasvaktsineerimist
Pärast kolme baasvaktsineerimist järgneb iga-aastane kordusvaktsineerimine. Kui iga-aastast korduv vaktsineerimist ei tehta, lõpeb hobuse võistlusõigus 12 kuud pärast eelmist vaktsineerimist.
Kui vaktsineerimiste vahe on alates 01.01.2021 üle 12 kuu, alustatakse hobuse vaktsineerimist uuest baasvaktsineerimise süsteemist. Hobuse võistlusõigus taastub peale II baasvaktsineerimise tegemist.
26.4 Kui hobuse passis on puudulikud andmed vaktsineerimise kohta, või seda ei ole võimalik muul moel tõendada, siis määratakse karistus vastavalt
karistusmäärustikule.
26.5 Kui hobuse vaktsineerimisest on võistluse päevaks möödunud vähem 5 ööpäeva ei saa ta võistlustel osaleda ning hobuse treenerile määratakse karistus vastavalt karistusmäärustikule.
27.Hobuste võistlemine välismaal
Pärast võistlusi välismaal peab ETL’i teavitama võistlustulemustest
28.Registreerimise muutmine või tühistamine
Pärast registreerimisaja lõppu ei tohi teha muudatusi registreeritud andmetes, välja arvatud formaalsete vigade parandamine.
Registreerimist ei saa tühistada, välja arvatud juhul, kui:
- enne võistlusi esitatakse kindlaid tõendeid hobuse valesti registreerimise kohta;
- hobusel mingil muul põhjusel ei ole õigust osaleda võistlustel.
29.Võistlustest eemale jäämine mõjuval põhjusel
Kui hobune on võistlustele registreeritud, peab ta sellel osalema, kui hiljem osavõtu kontrollil ei esitata eemalejäämise kohta mõjuvat põhjust.
Eemale jäämise mõjuvaks põhjuseks on:
- sõitja või hobuse haigestumine;
- ravimite kasutamisest tingitud karantiini aeg;
- probleemid transpordivahendiga teel võistlustele.
Eemale jäämisest võib teatada ainult hobuse vastutav treener. Teate eemale jäämisest peab edastama võistluste korraldajale kohe, kui eemale jäämine on
kindel. Juhul kui hobune on registreeritud võistlustele, kuid ei stardi, peab esitama tõendi või seletuskirja võistluste korraldajale. Mahavõetud hobusele rakendub 5 (päevane) võistluskeeld. Keeld hakkab kehtima võistluspäevast. Erandina on võimalik 5 (päevast) võistluskeeldu lühendada 2 (kahe) päeva võrra veterinaararsti tõendi alusel, kui tegu on suurvõistlustega või suurvõistluste eeljooksuga.
30.Võistluste ärajätmine mõjuval põhjusel
Võistluste korraldajal on õigus võistlused ära jätta ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, millest peab ka koheselt informeerima võistlejaid.
Võistlused peab ära jätma, kui külma on alla –20° C. Võistluste korraldaja ja veterinaararst otsustavad võistluste ärajätmise hiljemalt 1 tund enne võistluste algust.
Võistlejail on õigus veterinaararsti nõusolekul võistlustest eemale jääda, kui õhutemperatuur võistlusterritooriumil langeb alla –15 kuni –20° C või kui
olukord rajal ohustab hobuse tervist. Eemalejäämisest raja- või ilmastikuolude tõttu peab teatama võistluste korraldajale.
31. Kinnitus osavõtu kohta
Hobuse võistlusandmeid peab kontrollima ning stardis osalemise kinnitama vähemalt tund aega enne hobuse esimest starti. Võistlustele registreeritud hobuse eemalejäämisest või sõitja vahetusest peab teatama võistluste korraldajale nii kiiresti kui võimalik. Kõik need hobused, kellede kohta ei ole teatatud muudatustest, võistlevad nii nagu kavas on üles antud. Hiljem kui tund aega enne hobuse esimest starti tohib kavas olevaid andmeid muuta ainult mõjuval põhjusel ning kohtunikekogu loal. Kui kohtunikekogult luba ei ole, peab võistleja osalema kinnitatud kava alusel. Hobune peab võistlema selles stardis, millisesse ta on kavas märgitud. Kui enne starti ilmneb, et hobune on valesti registreeritud või tal ei ole õigust selles stardis osaleda, tuleb sellest teatada võistluste sekretärile, kes viib
sisse paranduse ja informeerib sellest publikut. Eriti mõjuval põhjusel võib kavas märgitud sõitjat vahetada peakohtuniku või kohtunikekogu loal. Kui korraldaja on hobuse võistlusteks registreerimise protsessis teinud vea, mis takistab hobusel reeglite kohaselt osalemast, hüvitatakse asjaomase hobuse omanikule või valdajale üldreeglina selle jooksu neljanda koha auhinnasuurune hüvitis. Antud hüvitist hobuse võidusummale ei lisata.
32. Võistlusriietus
Kohustuslikud on puhas võistlusriietus, kiiver, turvavest ja valged püksid. Võistlusriietus võib olla kas sõitja või omaniku tunnustega. Eri sõitjate või omanike värvid peavad üksteisest märgatavalt erinema. Võistlusriietuse reklaamid ei tohi olla vastuolus seaduste ja heade kommetega. Sõiduloa omanik peab hoolitsema, et tema kehtivad võistlusriietuse- ja kiivri värvid oleks registreeritud ETL´s. Võistlejatel on keelatud võistlusriietuses viibida pealtvaatajatele määratud territooriumil.
33. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest
Alkoholijoobes võistlusajal võistlusterritooriumil viibivat võistlejat karistatakse automaatselt võistluskeeluga 3-6 kuud, võistluskeelu pikkus oleneb
alkoholisisaldusest veres promillides. Uimastite mõju all võistlusajal võistlusterritooriumil viibivat võistlejat karistatakse võistluskeeluga, mille kestvuse määrab ETL`i juhtkond.
0,2-0,49 promilli – sõidukeeld võistluspäeval ja rahatrahv
0,5-1,0 promilli – võistluskeed 3 kuud
Üle 1,0 promilli või alkomeetri testist keeldumine – võistluskeeld 6 kuud
Kohtunikekogul on õigus sõitja võistlustelt kõrvaldada, kui tekib kahtlus, et sõitja on kasutanud alkoholi või uimasteid. Võistlusterritooriumil joobes ning pahandusi tekitav isik eemaldatakse territooriumilt. Kui sellisel isikul on sõiduluba, määratakse talle võistluskeeld vähemalt üheks kuuks. Kohtunikekogu võib võistluspäeval võistlejate hulgas teha alkoholi tarvitamise pistelist kontrolli.
34. Doping, ravimid ja karistused
Dopingu kasutamine on keelatud. Normaalsed suu kaudu antavad toiduained on lubatud. Dopingu kasutamine tähendab võistlushetkel hobuse võimete mõjutamist või mõjutada üritamist ükskõik millise ergutava, rahustava, tugevdava, nõrgendava, valu tekitava või põletiku tunnuseid leevendava keemilise aine, ravimi või
meetodi abil. Samuti loetakse dopinguks hobuse kehaosade välist füüsikalist mõjutamist (n:külma või kuumaga) enne võistlusi. Kõikide ravimite ja keemiliste ainete manustamine süstimise ja tilgutite abil, pulbritena ja tablettidena sissevõtmise teel või mõnel muul moel on keelatud neli ööpäeva (96 tundi) enne võistlust või ka tulenevalt ravimi toime kestvusest veterinaari poolt määratud pikema aja jooksul. Võistluste ajal/eel/järel ei tohi hobuselt võetud vere-, uriini- või
muudest proovidest leiduda organismile võõraid ravimijääke (0 –variant). Ravimijääke ei tohi olla sõltumata sellest, kas need mõjutasid või ei mõjutanud
hobuse sooritusvõimet. Tulenevalt sellest, peavad vaktsineerimine ja muud vastavad toimingud olema tehtud aegsasti. Mõnedele looduses leiduvatele ja
hobuse organismis olevatele ainetele on kehtestatud piirmäär, mida ei tohi ületada.
Täiseti keelatud ravimid ja meetodid:
– anaboolsed steroidid
– kasvuhormoonid
– muud ravimid, mis on seadustega keelatud kasutada
– vereülekanne ja muu kunstlik püüd mõjutada hobuse sooritust
– raviaineid sisaldav implantaat
– närvide läbilõikamine või muu püsivalt valuaistinguid mõjutav keemiline,
füüsikaline või kirurgiline meetod
– radioaktiivne implantaat; väliskülaline või imporditud hobune saab
võistleda kui tema implantaadi kiirgustase ei ületa taustkiirguse taset.
Hobuse ravimiseks või haiguse ennetamiseks võib kasutada hobusele mõeldud ravimeid / vaktsiine.
Kui hobust ravitakse, siis selleks kasutatud retseptiravimid peavad olema vetarsti poolt määratud/antud. Hobuse vastutav treener peab jälgima vastavaid
reegleid/seadusi ja kinni pidama ravimite toimest tulenevast või vetarsti poolt määratud võistluste keeluajast. Kõik hobuse ravimisega seotud toimingud peavad olema kirjalikult talletatud ravimite raamatupidamises ja vajadusel kontrollitavad. Ravimid ja nende manustamiseks mõeldud vahendid peavad olema suletud
hoiukohas. Hobuse vastutav treener on vastutav ravimite ja nende manustamiseks mõeldud vahendite kohase säilitamise eest. ETLi poolt määratud vastutaval isikul on õigus kontrollida ravimite säilitamise kohti ja ravikaarti.
34.1 Hobuse vastutav treener (edaspidi treener) või tema poolt volitatud isik, kes on vähemalt 18-aastane, on kohustatud hobuse esitama võistluse veterinaararstile kontrollimiseks niipea, kui kohtunike kogu, veterinaararst või mõlemad on proovivõtu otsuse teinud. Proove võib võtta enne võistlust kui ka pärast võistlust. Hobuse treener või tema poolt volitatud isik peab abistama veterinaararsti proovide võtmisel ja kohal olema kogu proovivõtuprotsessi vältel. Proovi võtmisest keeldumist loetakse keelatud aine või meetodi kasutamiseks. Minimaalne karistus treenerile on 6 kuud võistluskeeldu.
Keelatud ainete kasutamist võib jälgida ja proove võib võtta ka võistlusvälisel ajal. Võistlejale võib määrata kontrollija/järelvaataja kuni 24 tundi enne võistluskuupäeva. kontrollija/järelvaataja võidakse määrata hobuse tavapärasesse treeningtalli või võidakse nõuda, et treener toimetaks hobuse korraldaja poolt kontrollimiseks määratud kohta.
34.2 Karistused.
Karistuste tabel – aine+võistluskeeld
(Karistused käesoleva paragrahvi sätete rikkumise eest määrab karistuse ETL juhatus)
Maksimaalne karistus treenerile ravireeglite rikkumise eest on eluaegne võistluskeeld. Võitluskeeld tähendab ka seda, et ta ei saa töötada/tegutseda hobuste treenerina. Hobune, kelle dopinguproov on positiivne, on võistluskeelus seni, kuni ETL juhatus on asja arutanud.
Dopingproovist keeldumine
Võidetud auhind tuleb korraldajale tagastada 14 päeva jooksul pärast karistuse määramist. Kui auhinda ei tagastata, jätkub võistluskeeld kuni auhinna tagastamiseni. Tagastatud auhinnaraha ei võeta hobuse võidetud kogusummas arvesse. Kui hobuse dopinguproovis tuvastatakse anaboolseid steroide või kasvuhormoone, on ta võistlus- ja aretuskeelus vähemalt kaheks aastaks. Vaatlusalune hobune peab enne järgmist võistlust andma negatiivse testi tulemuse.
35. Hobuse varustus
Vastavalt loomakaitse seadustele on loomadele tarbetu valu tekitamine keelatud. Hobuste rakmed ja valjad peavad vastama nõuetele. Varustuse
korrasoleku eest vastutavad treener ja sõitja. Varustuse korrasolekut kontrollivad veterinaararst ja stardi korraldaja ning valvesepp.
Käru ratastel peab kasutama rattakaitseid.
Sõitja vastutab võistlusnumbri õigsuse eest.
Keelatud varustus:
- hobusele valutegevad suulised;
- ogad ohjades ja peavardas;
- elektripiits;
- kärud, millel on liiga suur vahe ratta ja kahvli vahel;
- kärud laiusega üle 170 cm, soovitatav käru laius on 150-155 cm;
- piits pikkusega üle 125 cm ning kaaluga üle 120 grammi. Piits, mille materjaliks on metalltraat.
- Ratsatraavis piits pikkusega üle 85 cm
- teki kasutamine paraadil;
Kontrollitav varustus, mille veterinaararst võib ära keelata:
- liiga pingul obersek;
- liiga pingul martingal;
- liiga pingul keeleside. Keelesidet võib kontrollida peale jooksu;
- suurauad;
- toru lõua all.
Ohjad peavad olema kinnitatud suuliste rõngastesse;
Treeningkäru on lubatud soojendusel.
2-aastased hobused peavad võistlema raudadega. Ilma raudeta võistlemise korral hobune diskvalfitseeritakse ning treenerile määratakse rahatrahv.
3-aastased ja vanemad võivad startida ilma raudateta. Juhul, kui hobusel tekib raudateta sõitmise korral vigastus, siis järgneb treenerile rahatrahv ja hobusele võistluskeeld.
36. Osalejate paraad
Enne igat starti toimub võistlusnumbrite järjekorras osalejate paraad, kus kerges traavis möödutakse kohtunikekogust. Paraadil sõitjad tervitavad
kohtunikekogu peapöördega. Üks minut enne paraadi peavad võistlejad kogunema korraldaja poolt määratud kohta – tallikurvis (300-400m enne finišijoont) Pärast paraadi ei tohi ilma starteri või stardi korraldaja loata hobused mõjuva põhjuseta rajalt lahkuda. Obersek võib paraadi ajal olla nii kinni kui lahti.
37. Stardiks valmistumine
Võistlusterritooriumil ei tohi hobust loovutada purjus isikule. Võistluste ajal võib võistlusrajal hobust soojendada ainult isik, kellel on kehtiv sõiduluba, võistlusriietus, kiiver ja turvavest. Kiiret soojendussõitu tuleb teha võistlussuunas raja keskmest seespool, muud aeglased soojendussõidud vastupidises suunas raja välisservas. Võimalike rikkumiste eest stardiks valmistumisel vastutab hobuse treener. Peale starti kutsumist peavad sõitjad kohe kogunema stardipaiga lähedusse
ning täitma starteri või tema abiliste korraldusi. Seejärel võtavad sõitjad stardipaigal vastavalt stardinumbrile oma kohad sisse. Sõitja vastutab ise, et ta stardib õigelt stardikohalt. Sõitjat võib karistada, kui tema hilinemise tõttu start viibib. Kui enne starti on näha, et hobuse allumatuse tõttu start hilineb, võib
starter teha kohtunikekogule ettepaneku hobuse stardist mahavõtmiseks. Hobuse mitteallumise korral võib ka sõitja ise teha sellise ettepaneku.
Hobuse stardist mahavõtmise korral peab kohtunikekogu sellest kohe teatama publikule ja totalisaatori juhatajale. Stardist mahavõetud hobusele tehtud
panused makstakse mängijatele tagasi. Starteri loal võib voltstardis hobuse talutamiseks kasutada jalgsi olevat abistajat, kuid samas tuleb jälgida, et ei segataks teisi võistlejaid. Käsu “valmis” peale tuleb abistajal võistlusrajalt lahkuda. Abistajaks võib olla vähemalt 16- aastane isik, kellel peavad olema sobivad jalanõud, kaitsekiiver ja turvavest. Peale diktori kuulutamist “ 2 minutit stardini,” tohivad rajal olla ainult selles jooksus osalevad hobused.
38. Voltstart
Voltstardis handikapiga on stardiliinid 20-meetriste vahedega. Erinevate 20-meetriste stardiliinide vahed moodustavad stardiruudud nii, et:
- 0 – 20 meetrit I stardiruut;
- 20 – 40 meetrit II stardiruut;
- 40 – 60 meetrit III stardiruut;
- 60 – 80 meetrit IV stardiruut.
Volti juhib esimese stardiruudu esimene hobune. Volti sõitmisel tuleb kasutada kogu stardiruudu ala. Volti sõitmisel ei tohi häirida ega takistada kaasvõistlejaid.
Abistarterid annavad hobuste stardiks valmisolekust peastarterile märku lipu tõstmisega. Kui kõik on valmis, annab peastarter kohtunikele valmisoleku
märguande. Stardieelsed käsklused on: “valmis – üks – kaks – sõida” ning need antakse järgnevate vahedega:
– “valmis – üks” 10 sekundit;
– “üks – kaks” 5 sekundit;
– “kaks – sõida” 1,8 – 2 sekundit.
Diktor annab käskluse “valmis” volti juhtiva hobuse jõudmisel selle käskluse andmiseks eeldatud kohta. Käskluse “kaks” ajaks peavad hobused olema võistlussuunas numbrite järgi rivis. Kui käskluse “sõida” ajal mõni hobune segab kaasvõistlejat või sulgeb tema võistlusraja, antakse kordusstart.
Kui mõni hobune ületab stardiliini enne käsklust “sõida” ning saavutab sellega märgatava edu kaasvõistlejate ees, antakse kordusstart.
Kui voltstardis on alustatud stardieelsete käskluste lugemist ning start on määruste pärane, siis seejärel katkestanud hobusele totalisaatori panuseid
tagasi ei maksta. Ka rühmastardi võib anda voltstardina, kui autostart ei ole võimalik.
39. Autostart
Stardiauto alustab liikumist umbes 300-500 meetrit enne stardijoont. Hobuste lähenedes alustab stardiauto aeglaselt liikumist ning kogub hobused enda taha. 100 meetrit enne stardiliini peavad hobused olema oma kohtadel stardiauto taga. Stardiauto suurendab sujuvalt kiirust ning stardi-liini kohal teeb järsu kiirenduse ja lahkub võimalikult kiiresti rajalt. Momendist, kui hobune on võtnud sisse oma koha stardiauto taga, loetakse ta jooksust osavõtnuks ning talle tehtud panuseid ei tagastata. Start kutsutakse starteri või kohtunikekogu käsul tagasi, kui:
- tekib avariiohtlik või muu ebaselge olukord;
- keegi sõidab stardiauto tiibadest mööda;
- keegi sulgeb teisel võistlusraja.
Ebaühtlases tempos stardiautole lähenemine ja stardiautost mahajäämine võivad põhjustada stardi kordamise või sõitja karistamise. Stardi tagasikutsumisest antakse stardiautost arusaadavalt märku. Autostardis stardivad hobused ühes või kahes reas. Esimese rea hobuste arvu määrab korraldaja.
Kui esireast stardib 8 hobust on tagarea hobuste stardipositsioonid järgnevad:
- number 9 valib raja hobuse nr. 1 või 2 taga;
- number 10 valib raja hobuse nr. 3 või 4 taga;
- number 11 valib raja hobuse nr. 5 või 6 taga;
- number 12 valib raja hobuse nr. 7 või 8 taga.
Kui tagareast stardib ainult üks hobune, võib ta vabalt valida stardiraja. Kui esireast jääb välja hobuseid, liiguvad teised esireahobused vasakule, täites väljajäänud hobuste kohad ning üksik tagareahobune võib minna esiritta vabale kohale. Kui hobune ei allu sõitjale, võivad kohtunikud ta jooksust maha võtta. Ka
sõitja ise võib paluda raskestijuhitava hobuse mahavõtmist. Jooksu algusest annab starter ajavõtjatele lipuga märku. Stardiautot kasutatakse, kui rajatingimused seda võimaldavad. Vajadusel võib peale paraadi teha autoga ka proovistardi. Autostardiks loetakse ka starti, kui tehnilistel põhjustel ei saa autot stardis kasutada.
Nii autoga kui ilma autota stardis ei tohi stardirada muuta enne stardijoont. Kui autot ei ole, võib stardikiirendust alustada kollase lipu juurest.
40. Jooksu toimumine, tagasikutsumine või katkestamine
40.1 Kui starteri või kohtunikekogu märguandel starti tagasi ei kutsuta, loetakse start toimunuks ning proteste selle kohta ei esitata.
40.2 Õnnetuse, muu segaduse või ohtliku olukorra puhul võib kohtunikekogu jooksu tagasi kutsuda ning starti korrata, kui jooksu juhtiv hobune tagasi kutsumise hetkeks on jõudnud läbida alla poole distantsist kuid mitte üle 1200 meetri. Tagasikutsutud jooksu kordamisel võivad osaleda ka enne katkestanud või diskvalifitseeritud hobused. Tagasikutsutud jooksu kordamisel peab hobustele andma piisava taastumisaja – vähemalt 30 sekundit iga 100 jookstud meetri kohta.
40.3 Õnnetuse või ohtliku olukorra puhul, kui jooksu juhtiv hobune on jõudnud läbida üle poole distantsist või üle 1200 meetri, on kohtunikekogul õigus jooks katkestada. Katkestatud jooks loetakse mittetoimunuks ning kõik kihlvedude panused makstakse tagasi. Katkestatud jooksu kordamise otsustab kohtunikekogu koos veterinaararstiga. Kui katkestatud jooksu korratakse samal päeval, saavad selles osaleda kõik katkestatud stardis olnud hobused, sõltumata nende varasemast katkestamisest või diskvalifitseerimisest.
41. Ajavõtt
Ajavõtt algab, kui:
- voltstardis antakse käsklus “sõida”;
- autostardis esimese hobuse nina ületab stardiliini;
- rühmastardis esimese hobuse nina ületab stardiliini.
Ajavõtt ning hobuse jooks lõpevad, kui hobuse nina ületab finišhijoone. Võrdse tulemusega lõpeb jooks nendele hobustele, kelle vahel ei ole võimalik lõppjärjestust selgitada. Punktivõistlus lõpeb kahe või enama hobuse vahel võrdse tulemusega, kui neile fikseeritakse sama aeg. Võitja aega peab võtma kolme stopperiga või finishi kaameraga. Teiste hobuste ajavõtu määrab finishikohtunik. Ajavõtmisel kahe või kolme stopperiga on lõppajaks saadud aegade keskmine.
Finišhikaamerat kasutades peab kontrollima, et see on võitjale fikseerinud õige aja. Finišhijärjekord otsustatakse finišhikaamera järgi. Ebaselge kujutise korral või kui lõppjärjestus ei ole selgelt arusaadav, on kehtiv kohtunikekogule esitatud ning selle esimehe poolt kinnitatud lõppjärjestus. Kinnitatud lõppjärjestus ei kuulu protesteerimisele.
42. Ajaületus
Ajaületust arvestatakse võitja hobuse tulemusest järgnevalt:
42.1. 1600 kuni 2400 meetri distantsil kaotab hobune koguajast võitjale üle 12 sekundi.
42.2. 2400 kuni 3200 meetri distantsil kaotab hobune koguajast võitjale üle 13 sekundi.
Aja ületanud hobune kaotab auhinna ning ei saa osaleda finaalis. Ajaületuse tõttu diskvalifitseerimine ei mõjuta totalisaatori tulemust.
Ajaületust ei arvestata, kui hobune mahub oma vanusegrupi kvalifikatsiooni aja normidesse. Suurte auhindade (Derby, Kriteerium, Baby Race) poolfinaalides või eeljooksudes ning finaalides jääb ajaületuse reegel kehtima.
43. Sõiduaktiivsus
Hobusega peab üritama võitu või parimat võimalikku kohta kuni finishini, kui just hobune ei ole selgelt väsinud, galopi või mõnel muul põhjusel jäänud
eessõitvatest otsustavalt kaugele. Kui hobuse võistlussooritus erineb märgatavalt normaalsest, selgitab kohtunikekogu põhjused ning vajadusel võtab sõitjalt seletuse. Antud seletus tuleb lühidalt lisada võistlusprotokolli. Kohtunikekogu võib antud seletuse heaks kiita, kuid mitteheakskiidu korral peab ta saatma seletuse koos kommentaariga ETL`i arutamiseks. Hobuse võistluskõlbmatuks osutumisel määrab kohtunikekogu talle kvalifikatsioonistardi.
44. Karjumine, piitsa kasutamine ja keelatud sõiduviis
Karjumine, müra tekitamine ning piitsa väär kasutamine on keelatud. Piitsa peab hoidma koos ohjadega ühes käes, sõidusuunas ning seespool käruaisa. Piitsa tohib kasutada ainult randmeliigutusega ilma õlavart tõstmata. Piitsaga ei tohi lüüa vastu käru, numbrit, rattakaitset ja rakmeid ning sellega ei tohi segada kaasvõistlejaid. Jooksu ajal tohib ohjad ühte kätte võtta ainult avariiohu korral. Kui sõitja võtab ohjad ühte kätte ning lööb hobust vaba käega, järgneb võistluskeeld. Piitsa kasutamist peale jooksu, jooksu katkestamist või diskvalifitseerimist karistatakse võistluskeeluga väljaarvatud juhul, kui ei ole tegemist avariiohu vältimisega. Keelatud on hobuse löömine hüppe ajal. Keelatud sõiduviisiks loetakse liigset piitsa kasutamist, ohjadest rebimist.
45. Juhised sõiduajaks
Sõitma peab mööda kindlat sõidurada. Jooksu ajal sõitja ei tohi:
- sõidurajavahetamisega, kitsendamisega või muul viisil segada, pidurdada või hoida kinni kaasvõistlejaid;
- jätta teise võistleja kasuks rada vabaks või muul moel anda teisele võistlejale soodsamaid võistlustingimusi;
- muuta sõidurada, mis tal oli viimase kurvi lõpus, juhul kui lõpusirgel ei ole ees teist võistlejat tema kiirust pidurdamas või kui ta galopeerides häirib teisi kaasvõistlejaid;
- sundida kaasvõistlejaid karjumisega või muul moel muutma oma sõidurada;
- ületada tahtlikult raja piirjooni;
- siirduda väsinud hobusega siserajale;
- tekitada liiga järsu pidurdamisega avariiohtlikku olukorda.
Juhtpositsioonil oleva hobusega tuleb sõita nii, et vasem käruratas on raja siseservale lähemal kui pool käru laiust. Kohtunikekogu võib sõiduraja või
ilmastikutingimustest olenevalt anda korralduse siseraja kasutamata jätmise kohta. Kui möödumiseks on piisavalt ruumi ning sellega ei segata kaasvõistlejaid,
võib eesjooksvast hobusest mööduda nii seest- kui väljastpoolt. Tahtlikult kaasvõistlejale edu andmine on karistatav. Et kohtunikel oleks võimalik sõitjatega ühendust võtta, peavad nad peale jooksu jääma vähemalt 15 minutiks võistlusterritooriumile. Kui sõitja kukub jooksu ajal kärult, hobuse jooks annulleeritakse.
Peale finišit peab kiirust 100 meetri jooksul sujuvalt vähendama, järsk pidurdamine on keelatud. Võistleja suletud rajalt vabale rajale siirdumine on murdmine, kui sellega kaasneb ühe või mitme kaasvõistleja segamine. Murdmise teostanud sõitjat karistatakse alati võistluskeeluga. Kohtunikekogu diskvalifitseerib hobuse jooksu, kui sõitja on murdmisega oluliselt mõjutanud jooksu tulemust.
46. Hobuse diskvalifitseerimine
Hobune peab jooksma puhast traavi. Hobune, kes jooksu ajal läheb galopile, küliskäigule või jookseb ebapuhast traavi, tuleb kohe viia tagasi puhtale traavile. Hobune on käsitletav nii, et ta ei põhjustaks ohtlikku olukorda. Kui hobune jooksus korduvalt läbib galopis, küliskäigus või ebapuhta traaviga kokku üle 150 meetri võikorraga üle 100 meetri, siis tema jooks diskvalifitseeritakse. Suurim lubatud galoppide arv on kaks, kolmanda galopiga hobune diskvalifitseeritakse.
Traavile viimiseks peab galopeeriva hobuse juhtima välisrajale kohe, kui seda on võimalik teha kaasvõistlejaid segamata. Kui see ei ole võimalik, peab võistleja kiirust vähendamata hoidma oma rada nii, et ei segaks tagant tulijaid. Galopeerivat hobust ei tohi kunagi keerata sissepoole, kui see just ei ole vajalik ohtliku olukorra vältimiseks. Hobune diskvalifitseeritakse jooksust alati, kui ta:
- galopi või küliskäigu ajal saab võrreldes teiste hobustega edumaad. Edumaaks ei loeta seda, kui hobune jätkab teistele raja vabastamiseks galoppi nii, et
jääb peale traavile viimist selgelt ebasoodsamale positsioonile;
- galopib distantsi viimasel 100-l meetril
- Kui hobuse kõik neli jalga on ületanud raja piirjoone/märgised v.a. juhul, kui kõnealune manööver on sooritatud avarii vältimiseks, jääb seisma, läheb
sammule või lahkub rajalt.
Diskvalifitseerimisest kuulnud sõitja peab kohe sõidu katkestama ning lahkuma rajalt, välja arvatud hobuse diskvalifitseerimisel finishisirgel, kui
hobune peab alati sõitma finishini. Diskvalifitseeritud võistleja peab rajalt lahkuma nii, et see ei segaks teisi võistlejaid. Diskvalifitseerimine või karistuse määramine protesteerimisele ei kuulu.
46.1 Vale käik / ebapuhas traav.
Kui hobune jookseb vales käigus /ebapuhtas traavis, teatatakse sellest hobuse treenerile kas suuliselt või kirjalikult. Hobuse võib määrata enne järgmist võistlust veterinaarsesse kontrolli, kui tekib kahtlus, et ta ei ole võistluskorras. Sellise otsuse teeb veterinaar koos kohtunike koguga.
47. Vastulause esitamine
Vastulause määrustevastase sõidu kohta võib teha ainult jooksus osalenud hobuse sõitja. Vastulause tehakse kohtunikekogule kohe peale jooksu lõppemist
ja enne rajalt lahkumist finišis piitsa või käe tõstmisega või lähema mobiiltelefoniga. Hiljem tehtud vastulauseid ei arvestata. Kui vastulause mõjutab
totalisaatori tulemusi, peab sellest kohe teatama publikule. Kui esitatud vastulauset ei arvestata või, kui hobune esitatud vastulause tõttu diskvalifitseeritakse, siis need otsused edasikaebamisele ei kuulu. Vastulause esitaja peab tõestama oma väite. Vastulause esitamisest tuleneva karistuse võib ettenähtud korras edasi kaevata.
Kohtunikekogu peab uurima igat talle esitatud määruste rikkumist olenemata sellest, kas vastulause on esitatud või ei.
48. Karistused
Karistuse suurused ja rikkumise kirjeldused on reguleeritud eraldi Karistusmäärustikuga.
Antud võistlusmääruste rikkumistest peavad kõik võistluste ametiisikud informeerima kohtunikekogu. Võistluste ajal võistlusterritooriumil toimunud määruste rikkumiste eest määrab karistused kohtunikekogu. ETL`i juhtkond käsitleb kohtunikekogu puudutavaid küsimusi ning tal on samuti õigus muuta või tühistada karistus eeldades, et sellel on edasikaebuseõigus. Võistlejat karistatakse määruste rikkumise eest. Põhimõtteks on, et karistusaste suureneb vastavalt määruste rikkumise kordumise ning rikkumise raskusastmega.
Kohtunikekogu võib määrata järgnevaid karistusi:
B. Hoiatus
Hoiatus tehakse võistlejale sellise kerge määruste rikkumise eest, millega ei tekitata eeliseid või kahju endale, teistele võistlejatele, võistluste korraldajatele või mis ei puuduta hobust.
C. Trahv
Trahv määratakse võistlejale tõsise määruste rikkumise eest, millega tekitatakse eeliseid või kahju endale, teistele võistlejatele, võistluste korraldajatele või mis puudutavad hobust.
Võistlustest eemalejäämisel mõjuva põhjuseta , määratakse hobuse võistlemise eest vastutavale isikule trahv eemalejäädud jooksu II koha auhinnaraha suurusega.
D. Võistluskeeld
Võistluskeeld määratakse võistlejale eriti tõsise määruste rikkumise eest, millega tekitatakse eeliseid või kahju endale, teistele võistlejatele, võistluste korraldajatele või mis puudutavad hobust. Võistluskeelu pikkuse määramisel tuleb arvestada sõitja sõiduaktiivsust (tehtud startide arvu). Kui sõitja kohtunikekogu arvamusel ei tunne võistlusmäärusi, võidakse talle määrata võistluskeeld ning kohtunikekogu võib sõitjalt nõuda sõiduloa uuesti taotlemist.
Võistluskeeld võib puudutada ka hobust ning võistlusõiguse tagasi saamiseks võidakse nõuda kvalifikatsiooni stardi läbimist.
Eluaegne võistluskeeld võidakse määrata treenerile, hobuse hooldajale või muule isikule,
- kelle puhul on tõendatud hobuse võimeid mõjutavate ainete kasutamine;
- kes on jämedalt rikkunud võistlusmäärusi.
Võistluskeeld hakkab kehtima 21 päeva möödudes selle määramisest samal nädalapäeval, millal karistus määrati. Eriti jämeda määruste rikkumise
korral võib võistluskeeld alata viivitamatult.
Kutsetega võistlustel on osalemine lubatud karistuse kehtivuse ajal, igal sellisel võistlusel osalemisega karistusele lisatakse 1 päev.
Kohtunikekogu võib määrata karistuse ka selliste tegude eest, mida ei ole neis määrustes mainitud, kuid mis ei vasta sportlikule eetikale ning headele
kommetele. Kohtunikekogu informeerib ETL`i juhatust määratud karistusest, mille viimane registreerib. Korduvalt määrusi rikkunud sõitjalt võidakse ETL`i sõiduluba ära võtta. Karistuste määrad otsustab ETL`i juhatus, (lisa 1).
49. Trahvi või võla tasumine
Trahv tasutakse peale selle määramist ühe kuu jooksul. Võistleja, kes ei ole tähtajaks trahvi tasunud, ei tohi võistlustel osaleda. ETL`i sõiduloa omanikul võidakse luba tühistada, kui tal on trahv maksmata üle 6 kuu. Juhul, kui võlgnikuks osutub välisvõistleja, keelatakse tal Eestis võistlustel osalemine ning sellest teatatakse kirjalikult võistleja asukohamaa traavispordi keskorganisatsioonile.
50. Kaebuse esitamine
Sõitja võib esitada ETL`i juhatusele kirjaliku kaebuse karistuse kohta, mis peab olema vormistatud 7 ööpäeva jooksul karistuse määramise momendist. Kaebuse
vaatab läbi 3 liikmeline komisjon 7 päeva jooksul alates kaebuse esitamisest. Kabuse esitamisel tuleb tasuda 50 Eurone tagatisraha.
Juhul kui komisjon leidis, et kaebus oli põhjendatud, siis tagastatakse tagatisraha kaebuse esitajale.
51. Hasartmängude piirangud
Mäng totalisaatoril on keelatud vastavalt hasartmänguseadusele.
52. Muudatuste tegemine võistlusmääruses
Muudatusi antud määrustesse võib teha ainult ETL`i juhatus ning neist peab teatama vähemalt 1 nädal enne järgmisi võistlusi.
53. Tõlgitsemisküsimused
Kui tekib erimeelsusi määruste tõlgitsemises või esineb juhtumeid, mida antud määrustes ei ole mainitud, lahendab probleemi ETL`i juhatus.
54. Määruste jõustumine
Antud määrused jõustuvad 1. juulil 2022.a.
Lisa 1. Karistusmäärad
Auhinnaraha summad
|
1-1999€
|
2000 – …. €
|
Trahvi nimetus
|
Trahvi suurus I kohast
|
Trahvi suurus I kohast
|
Väike trahv
|
3-5%
|
1-2%
|
Keskmine trahv
|
6-7%
|
3-4%
|
Suur trahv
|
8-10%
|
5-6%
|
Korduv rikkumine leiab aset 5 stardi jooksul maksimaalselt 6 kuu jooksul. Korduval rikkumisel on rahatrahv kahekordne eelmisest trahvist (Näide: Keelatud sõiduviis 20€, 4 start pärast trahvi saamist sama rikkumine, siis trahvisumma on 40€ juhul kui trahviprotsent on suurem kui topeltsumma, siis korduval rikkumisel on trahvisummaks suurem summa.)
Juhul kui karistusmäärustikus on välja toodud korduva rikkumise puhul teine karistus, siis võetakse aluseks karistusmäärustiku korduva rikkumise summa. Startide all võetakse arvesse ainult Eesti Traaviliidu tunnustatud võistlusi Eestis.