Hipodroomi ajalugu
Traavispordi ja hobusekasvatuse kompleksi loomisega prooviti Tsaari-Venemaa eeskujul algust teha juba enne Esimest maailmasõda, kuid sõja tõttu ei olnud see võimalik. 1917. aastal õnnestus Tallinna kaupmehel Jaan Venteril saada Hobusekasvatuse Peavalitsuselt litsents ja abirahad hobusekasvanduse loomiseks.
Ametlikult sai Tallinna Hipodroomi ajalugu alguse 1923. aastal, mil loodi OÜ Tallinna Hipodroom. Sama aasta kevadel ostis ettevõtte 30 000 ruutsülla suuruse maa-ala, mis asub Seewaldi krundi ja endise Baltika telliskivivabriku vahel, kus Tallinna Hipodroom tegutseb tänaseni. Hipodroomi planeeris saksa arhitekt J. Seiffert, kellel oli juba mitme hipodroomi ehitamise kogemus olemas. Esimesed hooned – kontor, sissepääsuvärav koos 10 piletikassaga, kohtuniketorn, sõitjate elumaja, tallid 32 hobusele ja kaks võistlusrada (1000m pikkune galopirada ja 1100m pikkune traavirada) valmisid juba sama aasta sügiseks ning kompleksi tegevuste hulka kuulus nii traavivõistluste korraldamine, kui ka noorte traavlite välja õpetamine ja treenimine.
25. novembril 1923. aastal toimusid esimesed võistlused Tallinna Hipodroomil. Kokku toimus kuus jooksu, igas jooksus osales 4-7 hobust. Enamus võistlustel osalenud traavleid olid pärit Venemaalt ning Orlovi tõugu. Sõitjatest võiks esile võiks tuua Peeter Sammuli, kelle karjäär sai alguse Riias 1907. aastal. 1912. aastal suundus ta Peterburgi, kus treenides ja võisteldes jõudis ta peagi parima esikümne sekka. Teine professionaalne treener oli Jaan Sork, kes võistles enne Eestisse naasmist Lõuna-Venemaal. Enamasti olid sõitjateks tallitöötajad.
