Ajalugu


Tallinna Hipodroomi ajalugu

Tallinna Hipodroom on kõige vanem ja kõige aktiivsem hipodroom kogu Baltikumis. Selle ajalugu algab kohe pärast esimest Maailmasõda. 

Tallinna Hipodroomi asutamine on tihedalt seotud Tsaari-Venemaal toimumuga. 18. sajandi lõpul pani venemaa traavlikasvatusele aluse tuntud hobusekasvataja krahv A.Orlov ning 19. sajandi algul alustasid tööd Moskva (Центральный Московский ипподром), Peterburi ja Harkovi hipodroomid. Lätlased avasid 19. sajandi lõpus Riias hipodroomi, mis on tänaseks lõpetanud oma tegevuse. Eesti jäi nendest üritustest esialgu eemale, kuigi üksikud rikkamad eestlased ja mõisnikud kasvatasid traavleid.

Enne Esimest maailmasõda oli Peterburi hipodroomi juhatusel kavatsus asutada hipodroom ka Tallinna, alanud sõja tõttu ei olnud see võimalik. Kuid Tallinna Kaupmehel Jaan Venteril õnnestus 1917. aastal saada Hobusekasvatuse Peavalitsuselt litsents ja abirahad hobusekasvanduse loomiseks, kuid revolutsiooni keerises lendasid aga tuulde kõik abirahad ja J.Venteril tuli koga oma ettevõtlikus appi võtta.

Hipodroomi asutamise mõte kerkis uuesti päevakorrale Eesti Vabariigi algaastail.

1922. aastal alustati raha kogumisega uue ettevõtte jaoks.

1923. aastal rajati OÜ Tallinna Hipodroom, osanikeks kümmekod Eesti tuntuimat rahameest – A.Uibopuu, K.Jürgens, J.Venter, E.Veinberg, J.Habicht, V.Beljagin, B. Lindeman ja E.Rosenvald. Enamus nendest olid ka hobuste omanikud, kelle hobused võistlesid esimestel aastatel Hipodoromil.

Hipodroomi plaani valmistas arkitekt J.Sieffert Saksamaalt, kes sealsetes suuremates linnades üle 10 hipodroomi on ehitanud. Valmis ehitab H.Sinisoff, kes tänavase laulupeo (Tallinna Lauluväljak) kõlakoja ehitas.

Kokku ehitati Hipodroomi kontor, suur sissepääsuvärav 10 piletikassaga, kahekordne kotuniketorn, sõitjate elumaja, puittallid 32 hobusele ja kaks võistlusrada – 1000 m pikkune galopi- ja 1100 m pikkune traavivõistluste rada.

25. novembril 1923. aastal kogunes vastvalminud hipodroomi esimestele võistlustele paar tuhat pealtvaatajat. Esimesel võistluspäeval toimus kokku kuus jooksu, igas jooksus oli 4-7 hobust, sissepääs oli tasuline ja päeva totolisaatori käive oli ligi miljon marka.

Algus oli hipodroomil edukas, külastajaid oli palju ning saadi isegi kasumit. Aastad hiljem selgus, et Tallinna-suurune linn ja ettevõtlikud eestlased ei jõua ülal pidada sellist suurt ettevõtet nagu hipodroom ning hakkasid tekkima esimesed kahjumid. Hipodroomi majandusliku olukorra parandamiseks viidi kõigepealt läbi ümberkorraldusi, mis pidid rahvast rohkem kohale tooma. Mõneks ajaks hipodroomi olukord läks üsna paremaks, nagu oli gi esmaselt, kuid varsti töötas hipodroom jälle kahjudega.

Enamuses traavleid oli ORLOVI tõugu, mis olid pärit Venemaalt, kuid 1930.aastate lõpuks oli see tõug juba segunenud AMEERIKA tõugu traavlitega. Segunemine toimus seetõttu, et Ameerika tõugu traavel jookseb kiiremini kui Orlovi traavel.

(TÄNAPÄEVAL Tallinna Hipodroomil osalevad võistlustel ainult Ameerika Traavlid ning Orlovi traavlite tõug areneb edukalt Venemaal.)

Tänapäeval jooksevad Tallinna Hipodroomil nii ameerika tõugu traavlid kui ka soojavereliste traavlite segud!

Vahepeal osalesid Eestis kasvatatud hobused Taanis ja Lätis ning mingil hetkel avanesid võimalused ka Rootsis.

1930. aastatel suur osa Eestis sündinud hobuseid olid eksporditud Rootsi, Stockholmi , Solvalla Hipodroomile (mis on aktiivne Hipodroom ka tänapäeval), kuna sealsed auhinnad olid niivõrd kõrged, ning kompenseerisid täielikult hobuste transpordi ja teised kulud, andes kasvatajale, J.Venterile, isegi kasumit.

Ka TÄNAPÄEVAL paljud Eestis kasvatatud või treenitud hobused proovivad õnne Rootsis või Soomes ja kui vähelgi lootust on, siis jäävad sinna ja tagasi tulevad alles siis, kui nende karjäär on lõpukorral.

1940. aastal Tallinna Hipodroomi omanikutel tekkisid nii suured võlad, et nad olid sunnitud oma ettevõtte riigile üle andma. Sellel ajal riigistati ka Jaan Venteri Harku-Järve hobusekasvandus, kuid omanikul õnnestus Rootsi põgeneda. Viimased rahuaegsed ehk sõjaeelsed traavivõistlused Tallinna hipodroomil toimusid 22.juunil 1941.aastal. Traavleid kasvatasid tollases Eestis oma ala entusiastid. TÄNAPÄEVAL on Tallinna Hipodroom eraomand ja võistlused toimuvad tänu omanikele ja entusiastlikele inimestele, kes on Tallinna Hipodroomi ametlikud treenerid ja sõitjad Aimur Mets, Jevgeni Ivanov, Märt Pello, Jelena Tsezaks, Natalia Abdalla, Vladimir Mumm, Olga Shinkorenko, Tatjana Zubenok jne

Enne teist maailmasõda Tallinna Hipodroom ning J.Venteri Harku-Järve hobusekasvandus oli riigistatud suurte võlade tõttu.

Viimased rahuaegsed ehk sõjaaegsed traavivõistlused toimusid 22.juunil 1941.aastal ning edasi oli hipodroom ajutiselt suletud kuni 7. juunil 1942.aasta. Sel kuupäeval avas Tallinna Hipodroom või nagu seda veel nimetati-Tallinna traavivõistluste rada-jälle oma uksed.

Sellel päeval võttis osa 28 hobust ja toimus 8 sõitu. Tallinna Hipodroom oli sakslaste kontrolli all.Võistluste viiest peakohtunikust neli olid sakslased ja ainult üks eestlane August Arras, kes oli loomaarst. Hobustega võrreldes oli sõitjate olukord parem, kõik põhilised sõitjad olid rivis.

Sportlikus mõttes valitses aastatel 1941-1944 traavispordis madalseis. 1945. aastal tehti ENSV Põllutöö Rahvakomisariaadlile ülesandeks hipodroom riigistada. Võistlushobused jäid nende omanike kätte edasi, v.a J.Venteri hobusekasvandus, mille baasil loodi hobusekasvatuse põhisuunaga Harku-Järve sovhoos. Sovhoos, mis oli korralike talligeda ja Tallinna hipodroomi lähedasel kujunes traavlikasvatuse taastamise tähtsaks keskuseks. 1955. aastal riigistati majand aiandussovhoosiks ning hobusekasvatus likvideeriti. Sellega lõpetati gi kohalike traavlite kasvatamist.

Esimesed võistlused toimusid juba 10.juunil 1945.aastal. Koos traavivõistlustega algas ka ratsaspordihooaeg kus 1946.aastal korraldati Tallinna Hipodroomil sagedasti ka ratsavõistlusi.

Kuni 1953.aastani oli Tallinna Hipodroomil umbes 40 hobust. TÄNAPÄEVAL elab siin umbes 100 Traavlit ja veel 100 elab era tallides linnast väljastpoolt.

Aastal 1953 algas Tallinna Hipodroomil uus etapp. Sujus koostöö Venemaa kasvatustega ning Tallinna spordi rajal korraldati võistlusi Orlovi tõugu traavlitele. Hobuseid toodi Eestisse rongiga ning jaotati kõikide treenerite vahel võrdselt. TÄNAPÄEVAL tuuakse hobuseid Rootsis ja Soomest ning iga treeneril on era ettevõtte, mis on sunnitud ise otsima endale uusi koostööpartnereid.

1955.aastal algatati kolme Balti riigi vahel võistlused - BALTI KARIKAS. Esimesed võistlused toimusid Riias ja neid peetakse tänaseni. TÄNAPÄEVAL Riia Hipodroom on suletud, ning Lätis traavivõistlused korraldatakse era radadel.

Uued muudatused Tallinna Hipodroomil toimusid 1961.aastal, mil ühineti Tori näidissovhoosiga ja 1966.aastal, mil Hipodroomi direktoriks sai Anton Mölder. Uus direktor pühendas kogu oma energia Hipodroomi arendamisele. Tänu A.Mölderi tegevusele õnnestus luua välisriikidega suhteid, mis püsivad tänaseni. Rahvas väga kiitis A.Mölderi, sets tänu temale 1977.aastal võistlesid Tallinna hipodroomil esimest korda tuntud Soome sõitjad. Samuti tänu Mölderile käisid Eesti sõitjad aastal 1978 koos hobustega võistlemas Soomes, Kuovolas. Seega Anton Mölder oli Tallinna hipodroomi direktor vahemikus 1961-1980, ehk 19 aastad.

Tänapäevani alates 1922. aastast on olnud Tallinna Hipodroomil 20 juhatajaid. Anton Mölder on olnud Tallinna Hipodroomil direktor kõige pikema aja, aastatel 1961-1980. Seetõttu teda peetakse gi kõige aktiivsemaks ja hoolikamaks direktoriks. Tänapäeval on meie hipodroomi direktoriks Mihkel Gull.

(“Tallinna Hipodroom 1923-1998”: Koostaja: Sirje Pallo)